Kuna aega natuke mööda läinud esimestest päevadest Mardil, siis ega enam kõike sündmusi ja tegusi kronoloogiliselt ei mäleta. Üks mis aga kindel, et kohe esmalt koristasime maja sellest õudusest puhtaks. Saale ja Tanel kiskusid need jubedad tapeedid seintelt maha, mina üritasin läbi naadi ja ohakate ja muu rohu trimmeriga rajada teed heinamaale, kuhu teha lõke, kus prahti põletada. Ja mida põletada, seda jätkus. Jätkus ka seda, mida tulle panna ei saa ja mis ootab ära vedamist. Mis aga selle kogu laga ja sodi juures kõige hämmastavam – joodi pudel tühjaks, visati lähimasse põõsasse, söödi konserv tühjaks, sama lugu. Ja nii oli ja kahjuks leidub veelgi neid pudeleid ja konserve ja kõike muud, igal võimalikul pool.

Nüüd aga fotode juurde, eks need räägi asjast kõige paremini.

Saale ja Tanel tööhoos.

Pildid räägivad enda eest.

Selline uhke ja väärikas palk tuli selle rõveduse alt välja. Isegi sellele ümarpalgile oli tõrvapapp ja tapeet peale pandud ja see lipendas ebamääraselt. Olid ajad, olid arusaamad ilust.

Esimene õhtusöömaaeg.

Ja nüüd kosutavale unele.