100 asja oleks vaja teha, mõni nõuab raha, mõni mitte. Ema ikka ütleb, katus kõige pealt. Jah, eks ta õige oleks aga katus teadagi maksab… Kui katuse raha koguma hakata, jääks äkki kõik muu seisma? Samas, hetkel veel katus peab, eks lappida oleks vaja ja kui uskuda ja loota…. küll iga asi tuleb omal õigel ajal.

Uus pliit, kelder, aknad…. valikuid palju, kõik nad tähtsad ja vajalikud, kahjuks ei ole võimalik kõike korraga teha. Ja nagu ma korrutan siin, iga asi omal õige ajal, siis…. sügisel ütleb Helle, et temal üks klient Sõrul, Hiiumaal… Võtsin selle mehega ühendust, rääkisin mida vajan. Mõõtsin ise aknad üle, edastaisn mõõdud, igaksjuhuks fotod ka juurde, et ikka ettekujutus oleks, millised aknad peavad tulema ja millisele majale. Tehti kalkulatsioon, hind tundus täitsa sobiv olema. Arvestasin siis sellega, et mõned kuud vaja raha koguda, aknaid pakasega ka vahetama ei hakka, lepime kokku, et kevadeks aknad. Veebruari kuus aga mulle kõne, et aknad valmis, tema tahab nüüd raha saada. Ma ei osanud esimese hooga midagi kosta. Helistasin tagasi, ütlesin, et oli ju jutt, et kevadeks, et mul pole kogu raha kooski veel. Tema aga vastu, et aknad ju valmis, töö tehtud, see tuleb tasuda, et paigaldamine on hoopis uus teema. Ja pealegi, et tema ise ei klaasinud, et viis aknad Kärdlasse klaasimisse, et selle eest tahetakse raha saada. Ma siis räägin talle, et no seaduse järgi ei saa üle 50% ette nõuda raha ja räägin oma loo saunaehitusest. Mille peale tema kostab, et tema üdini aus mees olnud terve elu ja tema kohe täitsa solvunud praegu ja… ma siis vabandan ette ja taha, et kõik korras ja saab raha.

Nüüd aga tahan ma öelda, et  härra Tiit Kaerma, kui te olete üdini aus mees, siis ka olge seda. Ei maksa ajada mingid kamarajura! Muidugi tänan ma vahendamise eest, sain ilusad aknad, olen rahul.

Lugu edasi läheb aga nõnda, et Helle uuris asja, et niiöelda firma, kes klaasis, tegi tegelt kõik aknad ka ise valmis. Ja kusjuures sama raha eest, mille ma maksin Tiidule. Et mis nagu asja mõte oli? Kas Tiit lootis teenida tõesti niiöelda käibemaksu pealt, kui ma oleks arvet tahtnud? Või oleks rahul olnud paigaladamis tasuga? Igatahes saatsin mõtetes Tiidu pikalt. Hakkasime Hellega mõtlema, et mis edasi, kuidas saaks aknad Mardile, kes võiks ette panna. Oli igasugu varjante juba, juhuslikult aga tuli välja, et bussijuht kellega Helle Hiiumaalt Tallinna sõidab ja tema poeg, vahetavad aknaid ja teevad igasugu muid töid. Nii tulidki siis Tiks, tema poeg Mario ja Jarek ühel aprillikuu päeval mulle aknaid vahetama. Nende kohta võib ainult kiidusõnu jagada. Marioga koostöö sujub hästi ja arvata võib, et ka edaspidi.

Muidugi tahan tänada ka Vendo Liiti, kes mulle need aknad tegi. Võimalik, et ka tema teenust kasutan edaspidi.

Kurvastuseks tahan nüüd öelda, et kahjuks ikka akende pilte  veel ei näe. Ootame 30.aprilli ära, kui saavad ka rehetoa aknad ette ja maja üleni õlitatud. Aga lohutseks üks pilt siiski.

Kokkuvõtteks võib elutarkuse öelda, et pole halba ilma heata. Lõpp hea, kõik hea. 🙂

ehk SUURED KEVADTALGUD

ja PIDUSTUSED

MARDI TALUS!

30.04-06.05

30.04 Volbriöö

01.05 permees Ivari sünnipäev

02.05 täis on esimene aasta, olla Ivaril seaduslik peremees Mardil.

Kaasa võta hea tuju, natuke söögi ja joogipoolist. Tööd ära karda, töö ei tapa, teeb vaid tugevaks. Ja tööd jagub! Usu, parim puhkus on aktiivne puhkus! Kuna magamiskohtade arv toas on piiratud, võta kaasa magamiskott ja miksmitte ka telk.

Jään Sind ootama!

Seekordne käik Mardile, oli eelkõige pühendatud Saalele. Oli neli toredat päeva. Käisid töö ja vile koos. Seda sellesmõttes, et päeval sai tõesti kõvasti tööd tehtud, õhtuti avasime grillihooja, muidugi ei puudunud ka vein. Ennem kui tegemistest kirjutama hakkan ja selle käigus ennast ja Saalet kiidan, siis Saale palvel tõstan koheselt ühe asja esile. Nimelt, kui maja taga endist metsa ja tulevast parki riisusime, siis üks palk, mis varakevadel sai mahavõetud, jäi kuidagi väga ette. Hindasin peenemat otsa, oletasin, et üks tubli eesti naine võiks seda jaksata tõsta. Ja mul oli õigus! Saale täitsa teadis, et tõsta ei tohi selja ega kätega, vaid jalgadega ja jalad ju ühel tantsijal on tugevad küll! Seda peab ka mainima, et need neli päeva olid täiesti stressivabad, isegi see ei ärritanud, et Saale lahkudes kiiruga saabaste puhastamiseks laualapi haaras. 🙂Loe edasi Naine lakas. Korstnapühkija. Maaparandus. Õlitamine. Mida kõike veel.

Seekordse 5.-7.aprilli käigu Mardile tegi eriliseks esmalt see, et plaan oli kohalejõuda esimest korda bussiga. Et Tallinnast Kuressaarde ja sealt edasi kohaliku bussiga. “Kahjuks” see luhtus Kuressaarde jõudes. Nimelt, kui uurisn bussijaamast tagasitulekut, selgus, et kui lõunase bussiga Luulupelt tulla, jõuab buss 5 minutit hiljem Kurressaarde, kui väljub viimane Tallinna buss. Kohalik buss käib 3 korda päevas nimelt vaid. Varjant oleks olnud jääda veel üheks ööks ja hommikuse bussiga tulla, kuid siis ei oleks jõudnud õigeks ajaks tööle Tallinnas jällegi. Eks edaspidi on see muidugi varjant. Mineku varjant on suht mugav. Kell 7.40 läheb buss Tallinnast, Kuressaares oled kell 12.00 kohal, kohalik buss väljub kell 14.00. Piisav aeg kohvi juua ja poes käia.Loe edasi Kevad!!! Uus pesakond mäkrasi. Uued aknad.