On ju ilus?! Mulle tundub, et tahan seda Mardile saada. Ma isegi tean kus selline asub. Hiiumaal, Kärdlas. Ma tean isegi, mis valemiga ma selle endale saada võin! 🙂

Ei ole seda lotondust ma kunagi eriti kannatanud. Üks põhjuseid vist, et isa oli ja on mul suht lotohull. Mäletan lapsepõlvest hulle süsteeme 6-36-st ja 9-49-st, rõdul pappkaste vanade piletitega. Et oleks ka mingi suurem võit tulnud, sellest ei tea ma midagi. Nii on põhimõtteliselt lotondus ja loteriindus võõras teema mu jaoks. Nüüd aga olen kolmel korral ohvriks langenud. Esimene kord oli vist paar kuud tagasi, kui see suur bingo miljonivõit oli. Ema helistas, mine osta ka. No ostsin, nõudsin kisokist bingo pliksplaksi.:) Nüüd siis olen jälle kahel korra ohver olnud. Jälle ju suured miljoni võidud. See nädal tuli mul loto meelde kell 16.45, kui olin just üht massaažitööd lõpetamas, et ups, peab siva R-Kioskisse jooksma. Mõttel ja sõnal on jõud. Ja ahne ma ka ei ole üldse. Miljoniga ja lausa mitme miljoniga ei oskaks vist midagi pealegi hakata. Seega saatsin kõiksusele ja kosmose avarustesse mõtteid ja palveid, et mulle piisaks täiesti mõnest kümnest tuhandest, et ka sellest oleks suur abi. Põhjused ka juurde, miks ma seda raha nii väga vajan! Aga näed, ei mingit võitu. Jackpot jäi viimane nädal ka võitmata nii bingol kui vikinglotol. Mõtlesin, et prooviks mõned korrad siis veel ja et kui vanajumal olemas on, siis võiks ja peaks ta ju arusaama, kes seda võitu nii väga vajab! Seni aga olen positiivne ja stressi mul sellepärast küll ei teki, et võit tulemata on jäänud. Positiivne ja rahul, toetan kultuuri ja sporti, pileti ostuga. 🙂

Alustuseks seda, et seekord Mardilt äratulek ajas mind täiesti vihaseks ja pärast oli kurbus. Miks pagan see aeg nii kiirelt läheb küll!!?? Äratulek läks nii, et ei jõudnud mõeldagi, mis asjad kuhu panna ja mida pakkida, puudus igasugune kontroll kõige üle. Aga on nagu on, vast järgmine kord saab rahulikumalt võtta. Kasvõi lahkumist. Tööd peab ju nii või naa rabama. 🙂Loe edasi Eurovisioon. Pohmell. Uus lillepeenar.

Ma ei pidnud oma kiusatust kaua kannatama, täna käisin õhtul aiandis ja ostsin ta ära. 😛

Õied		Erekollased pooltäidisõied, keskmise suurusega
Lehed		Rohelised
Muld		Parasniiske viljakas aiamuld
Taimi m2		1
Märkused		Aretatud 1964.a. Puispojengi ja rohtse pojengi hübriid. Väga haruldane ja väärtuslik sort Võib kindlalt öelda, et Itoh-hübriidid on pojengiaretuse ’viimane sõna’! Esimene õnnestunud ristamine puispojengi ja rohtse pojengi vahel sai teoks möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel, kui jaapanlasest pojengiaretajal Toichi Itoh’il õnnestus kokku panna rohtse valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sort ’Kakoden’ ja hübriidne puispojeng (P. x lemoinei). Sellest aretustööst saadud esimesed hübriidid näitasid oma õisi alles 1964. aastal ja need olid suured kollased täidisõied. Kahjuks ei näinud Toichi Itoh ise oma töö vilju, sest ta suri 1956. aastal. Jaapanlasest pojengiaretaja tööd jätkas kuuekümnendate aastate lõpus Ameerika aednik Louis Smirnov. Seitsmekümnendate aastate keskel nimetati need pojengid Itoh-hübriidide rühmaks. Tänapäevaks on maailmas registreeritud juba umbes 50 Itoh-hübriidi. Nendel pojengidel on kuni 20 cm läbimõõduga õied; sordid võivad olla nii liht- kui ka täidisõielised ja väga erinevat värvi. Itoh-hübriidid kasvavad sarnaselt rohtsete pojengidega moodustades tugevaid puhmikuid ja kaotades talveks kogu maapealse osa. Itoh hübriidid on tõelised hinnarekordite purustajad taimemaailmas. Pole mingi ime kui ITOH pojengide müügihinnad ületavalt ulatudes isegi kuni 200 euroni! Sort ‘Yellow Crown’ on Toichi Itohi poolt aretatud esimene ja üks enam levinud sorte olles ITOH hübriididest “üks odavamaid”.

Eks ma parjalt “hull” olen aga ma olen rahul ja kindlasti tasub ost end ära!

Kenal emadepäeval sai käidud Luige laadal. Eelmine aasta ostsin endale sealt kaks aiatooli, suure lõikelaua. Peale aknavahetust ei oleks rahakott midagi suuremat lubanud ja rohkem saigi mindud Helle pärast, kes endale mõnda taime ihkas ja niisama uudistama. Aga eks muidugi hakkas mul mõte peas keerama, et tahaks endale näiteks mõnda põõsast. Nii ma siis kolm Siberi kontpuud sealt ära tõin. Lisaks veel amplitaimi. Ampliks ripub mul katuse räästa küljes vana pada.

Kuna Roheline Kaupamaja ka lähedal ja Hellel oli vaja mitte plastmassist amplit, siis sinna me suundusime. Igaksjuhuks vaatasin oma rahakoti sisu üle, et kui äkki…. No ja see äkki juhtus kohe, kui nägin pojenge. Viimane kord istustasin maal maha neli pojengi. Eelmisest sügisest on kolm. Kõik Hiiumaalt pärit ja Helle orgunnitud. Mai kuu “Maakodu”, “Kodu ja Aed” ajakirjas on artiklid pojengidest. Ju see kõik mõjus. Kohapeal langesin veel pakkumise ohvriks. Ostad kaks pojengi, saad 10 L koti komposti peale. Tegelt oleks ma ostnud neid….. Aga ära tulin ma sealt imeilusa, õrnroosa “Mother`s Choise” ja purpur -tumepunase “Peter Brand” -iga. Viimase pildi leiab “Maakodust” Aga mu süda tilgub verd. Seal müüdi, ka “Maakodus” jutuks olnud uuest ja Eestis veel üliharuldasest Itoh- hübriid sordist “Yellow Crown”. Hinnaks 900 krooni ja natuke peale. Aga mõte temast painab ja ma tean ja tunnen, et ma tahan teda! Ka tema pilt on viimases “Maakodus” Lisaks ka juttu Itoh- hübriididest. Usun, et paljud ei tea sellest midagi.

Oh, mind peab aiandist eemal hoidma! 🙂

Nädalase töise puhkusega võib igati rahule jääda. Sai volber, sünnipäev peetud, rohkem aga veelgi tööd tehtud. Esiteks tänan kõik kalleid sõpru, kes minuga sel tähtsal päeval koos olid. Eks olen ju nagu vana väärt vein, mis aastatega aina paremaks läheb. Seda tasub ju tähistada. 🙂

Teiseks tänan kingituste eest. Kingitused on tõeliselt väärt ja just see, mida vajasin ja soovisin. Juba sügisel oli mõttes, et tahan endale teha nii-öelda karjaväravast paralleelselt kivaiaiaga hekiga sissesõidu. Kahjuks läks rahadega nagu läks ja sügisel jäi see tegemata. Suured tänud kallile õele ja isale, kallitele sõpradele Tanelelile, Saalele ja Jannole, kes kingina rahaliselt mu läikiva Tuhkpuu heki ostu toetasid. Ja kallist Aeta, kes I-le täpia pani ja hekikäärid kinkis.

Ema viis roosiistikut, mis mind ahneks muutsid ja ise veel 4 juurde ostsin. Ja ema kingitud igati kasulik ja hea aiaraamat “1001 viisi, kuidas saada paremaks aednikuks”.

Tänud ka Hellele, nagu eelmises postituses kirjutasin, sain endale kingiks ammusoovitud rätikutehoidja ja ilusa ilurätiku. Uhke laia pitsi ja tikandiga.

Tegemistest ja töödest. Ma arvan, et ma väga kuupäevaliselt ja kellajaliselt ja kes mida, kirjutama ei hakka. See läheks siin nats kentsakaks. Kiidan kõik ette ära, olite väga tublid ja mulle suureks suureks abiks. Kui keegi soovib midagi veel lisada, mis mul kahe silma vahel jäi või ununes, olge head ja kirjutage kommentaarides sellest!Loe edasi Sünnipäev ja talgud.

Ajakirjad, mille pidev lugeja olen alates oma talust olnud. Ajakirjad täis huvitavaid artikleid ja pilte, tublide inimeste kodudest ja aedadest, palju häid näpunäiteid ja nõuandeid. Küllaga saab ammutada ideid.

Olen tabanud huvitava asja, et tihti on ajakirja artiklid avaldatud väga õigeaegselt. Just siis, kui mul sama teema käsil või mõttes. Vahel on ajakirjad minust ees, vahel mina neist. Kaks head viimast näidet. Viimasest “Kodu ja Aed” lisas “Meie Kodu” on lugu, kuidas teha vana aknaraam pildiraamiks. Minul aga just oli aknede vahetus ja idee missugune ju! Nii ongi mul eeskambris kahe uue akna vahel vana aknaraam. Loomulikult ilma igasuguse töötluse ja uuenduseta, ikka sellisena, nagu aeg teda muutnud on. Minumeelest hea kooslus, seob aega ja ajalugu. Raam ootab vaid õigeid pilte või fotosi veel.

Mõned kuud tagasi rääkisin Hellele, et mul vaja ikka sellist rätikute nagi, nagu vanasti oli ja ilurätikut. Helle ajas Hiiumaal asja, tublid inimesed meisterdasid valmis ja mina sain sünnipäevaks väärtusliku ja ilusa kingi. Ja muidugi, ostan uue “Maakodu” ja seal artikkel ilurätikutest.

Kas ei ole ilus?!! Ehk liigagi ilus? Nii ilus, et nüüd sain uue töö kirja endale. Vaja kiirelt reheahju sein korda teha.  Aga andke mulle selleks aega. 🙂

Meenutuseks pilt suvest 2007.