15.07.2009

Seekordse saarele sõidu eel sai käidud Järvamaal. Täpsemalt Taneli vanaema sünnipäeval. Oli ilus päev ja ilusal päeval võeti jalustukäik turbarabasse ette. Millised armsad männid ja kased! Kuna järgmine päev ootas ees otse sõit Saaremaale, tuli mõned neist kaasahaarata. Kõige lõpuks veel imeline pisike väga tihe kuusk. Kõik nad leidsid endale loodetavasti sobiliku koha Mardil. Nüüd vaid jääb soovida neile head kasvamist.

Nii et siis otse Järvamaalt Saaremaale. Kohtumiskohaks Mäo. Ja kohtumine oma hea sõbra Janikaga, kellega ühes oli ta väike tütreke ja õde. Loodetavasti neli päeva saarel ja Mardil oli neile tore. Omaltpoolt tänud neile nii toreda aja eest kui abi eest talutöödes. 🙂

Nüüd tekib küsimus, et mis Lõuna-Eesti naised pealkirjas kõlas aga küllap taibukam sai juba aru, et jutt ongi Janikast, Mariast ja Seidist, nimelt elavad nad Tartu lähistel.

Aga läheme pealkirjaga siis edasi. Seekord avanes mul võimalus olla kahel päeval täitsa üksi oma talus, siis kui tüdrukud saarel ringisõitsid. Vaikus, rahu, teed oma tegemisi, koer seltsiks. Taaskord tekkis fantaasia… aga kui ma siin elaks?! Aga jätame selle fantaasia sellekskorraks.:)

Oma üksiolemise rõõmus olemist ja kasutades ära, et mul ei olnud kaasas ühtegi lillepeenarde vastast 🙂 , kaevasin valmis uue lillepeenra. Selleks andis ka tõuke see, et juuli lõpus tulevad mulle külla Taneli ema ja vanaema ja vanaisa. Emal ja vanaemal on mõlemal seinal tänukiri peaministrilt – “Tänud ilusa Eesti kodu eest”.  Mõlemal väga ilusad aiad, nii et mul on põhjust pingutada küll. 🙂

Nädalavahetusel kui uuesti lähen, teen natuke vasakultpoolt suuremaks. Praegu jäid kivid ette ja kärul oli kumm tühi, vedada ei saanud ja pumpa kahjuks mul ei olnud. Aga kividest. Seidi vaatas mu kiviaedu ja küsis, et kust ma need kivid kõik saan. Ja palun, siin on näide –

Kummitus. Janika tuli üks hommik kemmergust ja nägi, kuidas uksest läks sisse tume inimese kogu. Arvas, et see olin mina aga mina magasin. Helle on väitnud, et tal öösel eeskambris jookseb suur loom ringi. Siis kui mul kasse ja koera pole kaasas olnud. Ok, hiir aga hiir ei saa olla kuidagi suur loom. Nii et põnev igatahes. Ja vähemalt ei ole maja seal üski, seni kuniks ma linnas ära. 🙂 Ja mis seal muud, kui ükskord taldrik ja küünal käiku ja tuleb vaimudega tutvust sobitada.

Kogu loo juures aga on kõige parem asi see, et juba ülehomme olen ma jälle Mardil!