Täna vestlesin pikalt Vahur Kersnaga. Stenaarium üks. Maakler X  müüb, soovitab head töömeest, tulemus aga…….. Mis suhe on Aivaril ja X-il, pole minu asi. Tema olevat tulnud X-ile vastu ja tegi odavalt töö, niiöelda oma inimesele. Vabandust aga ma pole ka kordagi hinna üle vaielnud või allahindlust kaubelnud. Pigem vastupidi, usaldasin teda, ütlesin teistele ära. Uskusin, et inimene kes selle lahti võtab, paneb ka kõige paremini kokku. Aga näed siis.

Vahur siis jah, ei olnud rahul katusega, see olevat lausa läbipaistnud. Töövahendeid ka meestel ei olnud, laenati aga teistelt ehitusmeestelt, kes samas tegutsesid. Vat ja selline mees on siis Aivar Palumäe, et oma viga ei tunnistata, mindi ja võeti katus maha.

Minuga sama lugu. Täna suhtles mu jurist temaga, rääkisin ise pikalt temaga. Öeldi, maksan kohe raha tagasi ja ülehomme lähen võtan sauna lahti. Huvitav lähenemine. Muidugi kuulsin, kui kehva see hoone tegelt oli ja kui hea nad selle kokku said. Ok, mul ei olegi palkide paigaldamise vastu midagi etteheita. Seda võibolla teeks mõni spetsialist.  Ja et kuidas ikka inimene kellel raha ei ole, ostab odava asja ja siis tahab sellest head saada. Et miks ma ei ostnud valmis sauna. Aga misk ma tahtsin vana rehielamu?! Miks ma ei lasnud endale siis uut kivimaja ehitada metsa?! Muidugi heideti mulle ette, et tema pidi ostma naelad jne. Aga kas oli mingi kokkulepe meil? Kas esitati palve, et vat selliseid naelu oleks vaja? Või pidin ma tõesti ostma kastide viisi erinevaid naelu kokku, et milliseid härra soovib?

Ja muidugi ka seda, et ühe hoone kokkupanemine tähendabki seda, et pannakse kuni sarikateni ja siis tuleb teine mees ja teeb roovituse ja paneb katte. Seda pidin ka ise teadma??? Vaatamata sellele, et ostumüügi lepingus oli kirjas – laastukatus.  Kuigi maakler ütles selle peale, et tema ei saa vastutada töömehe töö kvaliteedi eest. Aga see selleks.

Jne. jne.

Igatahes mina ei viitsi mingi jamaga tegeleda, ei taha halba teisele ja ega endale. Minu ülesanne siin elus on teine. Pilli lõhkiajama ei hakka, ammugi ei viitsi minna politsei ja kohtuni. Eks iga asi jääda iga mehe oma südametunnistusele. Pealegi, maail on karm aga õiglane. Nagu Vahur ütles, tema maksis “kooliraha”. Eks minagi mõnesmõttes. Kõike aga ei saa mõõta rahas. Palju suurem väärtus on kogemusel ja õppetunnil, mille sain. Nüüd tean küll, et isegi tuttava tuttavat ei või usaldada ja kõik tuleb must- valgel kirja panna ja puust ja punasest ette teha.

Loodetavasti õppis ka Aivar ja oskab, lausa tahab edaspidi olla aumees. Loodetavasti õppis nii mõnigi siit loost midagi ja oskab sellistest asjadest hoiduda. Loodetavasti suutsin minagi, selle väikese postitusega maailma paranadada.

Usun, et mu kaitsehinged seal Mardil puhastavad selle hoone halvast energiast, mis sellega hetkel kaasas ja sellest sauna majakesest saab üks tore osake Mardi talust. Mul sellesse usku on.

Usun, et meie teed Aivar Palumäega ei kohtu, kui ma just tema filmi mängima ei lähe. Ma ju ihaldatud ja ilus mees. 🙂

Panin loole punkti, maksin raha ära.

Soovin Sulle parimat Aivar!