Mõtlesin, et vahelduseks oleks tagurpidi Ants ja kirjutaks postituse tagant poolt ette poole. Seega alustan tänasest päevast. Nüüd on siis varahommikune päikese tõus ka nähtud.

Kui jooga hullud tervitavad päikest enamasti tolmuses ja umbses saalis võimeldes, siis mina tervitasin päikest jalutuskäiguga oma valdusi ülevaadates ja hobuseid tervitades. Põhjus miks nii vara tõusta oli vaja on selles, et kui kevadel ei õnnestunud 100% bussiga Mardil käia, siis nüüd suve lõpus sai see tehtud. 20 minutid kõndimist, kohaliku bussiga Kuressaarde ja kohe Tallinna bussile. Peaks ütlema, et täitsa mugav ja ajab vahel ära küll, kui auto võimalust ei ole. Muidugi bussiga on see, et ega kotte eriti palju ei transpordi. Nii jäi ka seekord palju ilusaid õune ootama mu järmist tulekut. Õunad sai sorteeritud, ilusamad kasti ja rehetoa põrandale. Peaks piisavalt jahe olema, et mõni nädal säilida.

Eile õhtu oli täitsa mõnus taskulambiga toimetusi teha. Paarilie kõrvitsale, mis kasvama veel jäid, kaitseloorid peale ja lauad alla. Õunu korjatud, naabri juurest mädaraõigast kaevatud ja üldse kogu hoov ja maja korrastatud. Nii et saab ka pimedas hakkama. Kuigi jah, päev võiks paar tundi nihkes olla, ikka hommiku poole. Oleks päev pikem valges mõttes ja tööpäev efektiivsem.

Eile sai kibekiirelt enne pimedat veel niidetud mõlemad sissesõidu teed ja aia tagune tee ääres, lisaks Taneli niidetud hoovile. Vast annab sügis aega ja jõuab kogu ala  veel korra üle käia.

Üleeiel õhtu ja eile tegin algust uue lillepeenra kaevamisega. Kunagi, esimesel sügisel, kui kõik veel niiöelda söötis oli ja sain esimesed taimed, ei suutnud ma kuidagi väljamõelda kohta, kuhu taimed panna. Nii sai rajatud esimene peenar keset hoovi, päikese küllasesse kohta. Üsna varsti sai ka selgeks, et see peenar jääb ajutiseks. Nii olen vaikselt taimi ümber istutanud, seekord sain selle ajutise peenraga siis lõpule. Lisaks veel Helle orgunnitud taimed Hiiumaalt. Pojeng, valge ja sinine käoking. Nüüd on siis kõik käokingad olemas. Sinise-valge kirju sain eelmine suvi Aeda emalt. Jällegi Hiiumaalt. See uus peenar tuleb sauna kõrvale ja see on peenra algus. Nüüd tahaks teha küll ikka sellise korraliku suure lillepeenra aga ennem peab ära ootama sauna terassi valmimise, otsuse kas ja kuhu täpselt tuleb tiik jne.

Nüüd on koht, kus ma ka siin tahan ropendada, sest kohapeal olles ma seda tegin. Saun asub vana aida koha peal. Mõtlesin, et panen uude peenrasse mõned kivid. Kangutan siis ühte suurt kivi sauna kõrvalt ….. no kurat küll, on hea jobu see pornokunn oma poistega! (palun vabandust). Mulle räägib, et pidi oma raha eest ostma naelu (lugege postitusi sauna ehitsuest) ja nüüd siis leian kivi alt hunniku täiesti uusi suuri naelu, lisaks vanad kõlbulikud ja osa ka mitte kõlblikke. Esiteks, see mölakas oleks võinud need naelad endale tasku pista, et järgmisele kliendile, kuigi ma väga loodan, et enam tal neid ei tule, mitte rääkida sama jama, mida mulle. Teiseks, minu mõistus seda küll ei võta, teha võõra inimese juures tööd ja siis peita ülejäägid kuhugi kivi alla. Isegi enda juures ei tehta seda ju mitte.  Ja siis see katus. Korra käisin juba  katusel liiste kinnilöömas, sest kile oli kõik lahti, liistud põhimõtteliselt kinni löömata. Ja nüüd siis jälle. Nii et jah, ei ole pornokunnil ei mõistust, eetikat ega……… Ja vabandust veelkord ropendamise pärast.

Läheme päevaga veel tagasi. Terve päeva, põhimõtteliselt jah, terve päeva rohisin ma oma uut maasikamaad. No täitsa õudne!

Tomatid sai üles võetud. Rohelised tomatid  Taneli ja autoga linna saadetud. Sekak sibulad ja küüslaugud ja oma elu esimesed kõrvitsad.

Tegin ka otsuse, et enam tomateid räästa all ei kasvata. Eriline ja lahe see võib ju olla, mõne tomati võileivale ka sai aga kahjuks ei valmi tomatid ära. Niie tkevadeks vajan kasvuhoonet. Kõik head pakkumised ja soovitused on oodatud! J akui kasvohoonet kevadeks ei suuda muretseda, jäävad tomatid üks aasta vahele.

Pealegi, las olla ja jääda majaesine ikka iluaiale. Võibolla jõuab algust teha juba sügisel, igatahes osa taimi ootavad sinna ümber istutamist. Siit tuli mu mõte, et see aasta üks suuremaid märksõnu ongi see aasta Mardil peenrad. On neid üsna palju uusi tehtud, ka vanu ümber ja suuremaks.

Mida tegi Helle kogu see aeg? Vappralt ja kannatlikult kaevas ta tagaaias peenarde vahesi. Nii nagu likvideerisin muru vahed maasika maal, teen seda ta aedviljade juures. Kui jõuab sügisel jätkata, on hästi, kui ei, siis suur töö on kevadeks ikkagi ära tehtud. Aitäh.

Tanel tubli poiss saagis suure hunniku puid ära. Mul oli plaan, et lõhun need kirvega lõhki vean ja laon riita aga kahjuks see plaaniks jäi. Õnneks oli mul suur kile, mille hunnikule peale sain tõmmata, e t puud vihma käes ei mädaneks.

Nii tabasingi end mõttelt, e t mida rohkem teed, seda vähem sa jõuad. Et mida rohkem teed, seda rohkem on teha ja seda rohkem oleks aega vaja! Aga aega kahjuks napib alati. Seega ei jõua alati kõik teha ja siis ongi nii, et mida rohkem teed, seda vähem jõuad. Mõnele keeruline aga kes teab, see saab aru küll mida räägin.

Esmaspäeval, ennem Taneli lahkumist käisime metsas tammesid kaevamas. Nüüd on karja väravast sissesõidu tee ääres, heki taga tamme alle. Nagu Taneli vanaisa ütles -“Nüüd on kaks head võimalust, tammed kas lähevad kasvama või ei lähe. Kui lähevad, on hästi, kui ei, tutist kinni ja välja.”  Loodame selle esimese hea võimaluse peale!

Hekki istutasin ümber. Kevadel sai ostetud, millest osa mulle sünnipäevaks kingiti hulga taimi, nii hulgi, e tsissesõidu tee äärest jäi kõvasti üle. Küll oli mõtlemist, et kuhu ülejäänud panna. Teekis mingi idee, et teeks maja ja uue viljapuu aja vahele piirde. Ikka jäi taimi üle. Õnneks tekkis hea idee, teha maja taha peenarde ette hekki. Seal jäi see muidugi pisikeseks. Õnneks see maja juures hekk osutus mulle õigel ajal valeks ja nii istutasingi sealt õmber maja taha. Tulemus peaks olema hea, eriti kui hekk korralik heki mõõdu juba võtab.

Kuna meie Hellega jäime bussi peale, saatsin oma kassid ja koera Taneliga linna. Lahkumine meenutas mu lapsepõlve. Alati kui maalt ära tuli minna, valitses selline kurbus, nii minul kui vanatädil, kes saatis meid linna. Nüüd aga oli tunne, et mina olin see, kes külalised teele saatis.

Ja nüüd olemegi päeva juures, millest juba postituse kirjutasin. Edukas ja tore Kudjapel käik ja suur istutamise päev. Kuidas see oli, mitu puud pidi inimene oma elu ajal istutama?