Kahtlemata on Eesti rahvariided kõik ilusad. Kas te olete aga mõelnud või lausa teate, miks on Muhu rahvariided nii ilusad ja rõõmsa värvilised? Miks meil on Muhu tikand? Tikiti ju ometigi igalpool aga miks ma ei tea midagi näiteks Järva-Jaani, Mulgi, Türi jne tikandist?
Talvel uurisin ja suhtlesin Muhu tikkijatega. Aga oh seda hinda! Mõtlesin küll, et õde aasta või rohkem, ikka “ohib”, osta auto, Ivar aga ostab taimi. Et mida mulle siis vaja on, kas Muhu vaipa või autot?! Nüüdseks on auto olemas ja nüüd on ka vaip olemas. Ja taimi ostan ka edasi.
Ma ei näe ühtegi põhjust ja takistust, miks ei võiks olla Saaremaa talus naabersaare ilus käsitöö. Kurdsin talvel oma muret sõber Hedvigule. Tema ütles, kas tead, Malle pidi tikkima. Sai Mallega räägitud, varem ta Muhu tikandit teinud ei olnud aga lubas asja käsile võtta. Ja nüüd mul on oma Muhu vaip ja padjad ka!
Selle ilusa ja suure töö autor on siis Malle Hiio. Mustrite autor ja Malle juhendaja on Laine Sõer. Suured suured tänud Malle!
Leidus üks vana kapp. Tanel pesi selle puhtaks, õlitas, tegi laudadest sisse uued riiulid. Uks oli aga sellises seisus, et arvasin, et ei ole mõtet “pindu lõhki ajada”. Ma ei tea, ma ei poolda sellist”hulluks minevat” vana restuareerimist. Vana kas olgu vana ja selline, milliseks on aeg ta muutnudja teinud. Või kes tahab iga lauda, liistu jne jne väljavahetama hakata, siis on mõtekab teha juba niiöelda uusvana. Kevadel metsamees vaatas seda kappi, arvas, et see ei kõlba kuhugi. Koi augud pidid sees olema. No jeerum jeerum küll! Koi augud ongi just need, mis näitavad, et sel kapil on vanust, ma arvan, et palju rohkem, kui 100 aastat.
Nüüd sain ma oma disaineri oskust kasutada. Kui mul kardinad juba on tehtud linasest riidest, all ääres tikandpael ja pits, siis sama sugune tuli ka kardin kapile. Kardina õmbles valmis Jaanika Idavan ja tikandi tegi jällegi Malle.
Ja minu meelest on see kapp ääretult armas selle kardinaga! Ja kui hea on seal hoida nüüd voodipesu ja rätikuid, omi riideid. Üks suurt tänuväärt asi mu kambris! Rõõmsaks teeb ka see, et kui siiani käis kogu “panustamine” külalistele ja eeskambrile, siis nüüd on mu oma tagakamber ka palju ilusam ja kodusem ja väga armas! Ja asja teeb eriti väärtuliskuks see,e t ei ostetud muhuvaipa ja patju suvalise võõra memme käest, vaid et asja tikkis ära oma sõber.
6 kommentaari
Hei, väga lahe, aga nüüd võta katus ette 😀
No nii, nüüd muutus üks “ohe” suuremaks. Tütar liitus emaga. 🙂 Loodame, et kasutegur nüüd suurem! 🙂
KUI ILUS!!!
Kallis Ivar! Tundub,et mu tööd on kenasti sinu kambriga kokku sobinud.Tore kui saab teha sellist tööd heale sõbrale siis on lihtsam tööprotsess kuna saab alati nõu küsida ja omavahel arutada kuidas mustrit paigutada mida me lina puhul päris mitu korda tegime.Lina ongi ju sinu poolt kokku sobitatud lillemustriga 🙂
Tööd alustasin veebruaris ja tuli ka vahele õnnelik juhus kus mul oli võimalus Laine Sõeri käe all tikkimist õppida.Ilma tema abita ei oleks mul neid mustreid ja fantastilisi värve mida ta ise kokku sobitas ja valis.Varem olin tegelenud ainult ristpistega hobi korras.
Nagu iga algus on raske tundus minulegi,et ma ei saa seda tööd kunagi valmis ja ma ei oska ja mida kõik veel.Aja jooksul aga hakkas töö sujuma ja tundub,et tänu Ivarile olen saanud uue hobi.
Igatahes suur tänu sulle ja soendagu vaip su kambrit.Loodan,et avaneb võimalus ka sind külastada ja seda kõike oma silmaga näha.Soovitati ka vaiba alla nurka tikkida aastaarv seda saaks siis teha :-))
Ooo jaaa, see sobib mulle siia väga hästi! juba liiguvad mõtted, et mida veel võiks. 😛 Aastaarv oleks muidugi hea ja siis juba MH ka juurde. Minu uksed on Sulle avatud ja ootan!
Väga armas töö. Igati kiidu ära teeninud! Tubli!!!