“Teretulemast koju!” Täpselt nii ja nagu alati, kõlas naabrimehe suust, kui teda tervitamas käisin. Ja eks ta ole, kodu on ju see, kus on oma maja, heinamaa ja päike, kus ööbik laulab sauna taga, pääsuke teeb lakka pesa, maja taga metsaveerel jalutab kits, kus hommikul lähed paljalu kastesele murule kohvi jooma.Loe edasi Üksi ja omadega. Hingedeaeg.
Posts from oktoober 2010
Kiri justkui Annele (mida võibolla ei peakski kirjutama).
Suve algul lõppes mul üks postitus sõnadega – “Täna oli mulle üks kõne. Sellest aga järgmine kord.”
Kuidagi aga ei olnud tahmist sellel ilusal suvel selle teemaga tegeleda. Aga kustutan siis oma võla nüüd.
Mulle oli telefonikõne. Helistas eelmine perenaine, kes oli väga häiritud, lugedes minu blogi ja nähes üleval pilte, millisena ma talu kätte sain ja postitust, kus ma julgesin teda võlgnikuks nimetada.Loe edasi Kiri justkui Annele (mida võibolla ei peakski kirjutama).
Sügis tuli õuele.
Täpselt nii ta tuli, värvikirev, lilleline, suviselt soe, ühesõnaga imeliselt. Ja täpselt sel päeval, kui jälle sai sellekskorraks suve seljataha jätta oli mul õnn Mardil olla.Loe edasi Sügis tuli õuele.
Õunast veinini.
Nüüd on see siis tehtud. Oma esimene õunmahl.
Mõte oli küll juttu alustada õunapuude lõikamisest ja kujundamisest. Nimelt sattusin peale ühele targutamisele, mismoodi ei tohi puid köndistada. Mõtlesin, et ütlen sõna sekka, et mismoodi on võimalik aastakümneid hooldamata puid, mis sirguvad taevasse, mingismõttes köndistamata lõigata?! Ja ma usun, et keegi ei ole ka päris nii loll, et jämeda tüvi suvalt kusagilt pooleks saeb. Aga mis minagi siin targutan, pealegi olen siin juba oma puudest varem juttu teinud.
