Ei tea, kas alustaks eelmise aasta traditsiooni “erilised kohalesõidud”? Usun et natuke see eriline on ja ei usu, et väga paljud just edasi-tagasi 8 loomaga reisivad?! Koer, 3 kassi ja 4 kassipoega. Ja peaks ütlema, et ära mahtusime kenasti. Ilmselgelt tahaksin oma armsaid kassipoegi ka teile näidata. Eks ole ju natukene nemadki osa minu elust ja seega ka Mardi talust. 2 pilti ja rohkem ma teid ei koorma oma kassidega. Loodetavasti. Pilte kommenteerima ei hakka ju saate isegi aru, miks mulle need meeldivad.

Ikka ma imestan, kuulad raadiot jasealset ilmateadet ja aru ma ei saa, kus kohast nemad neid temperatuure võtavad?! Muudkui korrutavad, “Kuressaares +9”  ja mul näidab Mardil 20 ja rohkem, iga päev. Teed tööd paljalt, kuniks selg ära kõrbeb ja öösel magada ei saa. Mardi just Kuressaarest nii kaugel nüüd ka ei ole ja ma end +9 kraadiga paljaks ikka ei kisuks.

See aga selleks. Aga igaljuhul küll, et mida sa hing veel tahta võid, kui on kevad, munade pühad, paistab päike, linnud laulavad, iga päevaga läheb silmnähtavamalt rohelisemaks, esimesed nartsissid alustavad õitsemist. Mis tunde aga munade pühad peaks tekitama, ei tea ma. Mune ei koksinud, ei värvinud, rääkimata sellest, et neid kaasa oleksin ostnud.

Mis esmalt. Esmalt tegi rõõmu see, et talvekahjud hindakasin 5 palli süsteemis täitsa 4 peale. Mis kõige rohkem rõõmustas, metsanotsud pahandust ei olnud teinud. Kui väljaarvata, e t 1 maasikataim oli pahupidi. Päike natuke okaspuid oli põletanud, mulle tundub, et need taastuvad siiski kenasti. Lumeraskuse kahjusi nagu ka eriti ei märganud. Muidugi, noortel õunapuudel olid tüvedel koored näritud, kuid need said eelmine kord, kui lumi veel maas oli, kaitsevahendiga üle tehtud. Loodetavasti, jääb elujõud neis alles. Üks suurem kahju muidugi oli. Kuna sügisel jäi viimane kord käimata, jäi ka pump kaevu kõrvale välja. See oli nüüd siis lõhki külmunud. Minu jaoks ei ole see aga nii suur tragöödia. Pigem väike tragöödia rahakotile.

Mõtteid mis kõik teha tuleks, jagus. Plaane ma siiski tegema ei hakanud, sest nagu elu on näidanud, kohapeal läheb alati kõik teisiti. Ja kas mulle seda stressi siis vaja, et seda ei jõudnud ja see jäi tegemata jne?!

Alustasin lehtede riisumisega. Kui sellest tüdinesin, lõikasin tee ääres olevaid õunapuid üle. Sügisel sain naabrinaiselt loa, et tee teiselpoolel õunapuud võin ka  lõigata. Nüüd mul vaade kena ja kõigil kenam vaadata.

Tanel samal ajal rohis maja ees lillepeenrad. Aitäh.

Ma ei tea, palju inimesi oma aia taha (sisehoovist kaugemale) vaatavad ja seal korda loovad, kuid mulle tundub, et seegi peab korras olema. Nii sai eeline kevad korralik raie tehtud metsatukakeses. Seega algust tehtud niiöelda parkmetsa rajamisega. Esimene positiivne asi oli eelmine suvi juba see, et nüüd paistis loojuv päike kenasti hoovi. Kuna aga aeg läheb kiirelt ja rohi kasvab kiirelt ja aega ei jagu alati piisvalt, jäi metsa alune puhtaks riisumata. Sama ka kiviaiast hoovi poole, kus lokkas ennist kreegi ja muu võsa. Nii ma siis mõtlesin, et kuna riisumiseks juba äks, võtaks selle töö siis ka ette. Ja nii me kolm päeva, hommikust õhtuni kahekesi oksi, lehti riisusime ja lõkkesse tassisime. Lõkkeid tuli kokku vist 8.

Kahjuks jäin pildi tegemisega natukene hiljaks aga vast saab aimu ikka, mis meil seal kõike riisuda tuli. Ja muidugi  ikka veel need viina pudelid, tervel ja katkisel moel. Ja vanaraud. Tulemus aga tuli selline.

Annab ju täitsa lootust?! Ja need kivid seal. Osad vist looduslikult, osad küll aga loobitult. Aga õnneks on seal vana kiviaed, mida on tulnud lappida ja nagu näha, tuleb seda edasi laduda, millega ka algust olen teinud. Õnneks kivid kohe lähedalt võtta. Nüüd tuleb vaid suvel tubli tööd teha, kive tassida ja aeda laduda. Võsatrimmeriga metsaalust niita ja mu parkmetsast võib täitsa asja saada. Minul on usk ja ettekujutus täitsa olemas.

Natuke veel traditsioonidest? Kui esmaspäeval sai Kuressaares käidud ja muruniiduk parandusse viidud, tekkis kiusatus, et tuleks ikka mõned taimed ka osta. Nii ma sealt kolme ebaküpressiga tagasi tulin.

Olen varem kirjutanud ja ikka imestanud, et maja taga-otsas oli prügimägi. Alustades igasugustest kilekottidest, konservidest ja lõpetades muidugi klaasiga ja jumal teab millega veel. Üritasin seda kõike koristada, kahjuks iga rehatõmbega tuli maa seest aga jälle midagi uut välja. Lõpuks andsin alla. Suurte kivide vahel olevale sodile olen peale tassinud vana ja niidetud heina, lehti. Künka ette maale peenarde kaevamisel saadud mättad. Takkis mõte, et kuniks see kõik seal kõduneb ja kunagi-millaski rohi peale kasvab, võiks ju sinna ette rajada kena okaspuude ja põõsaste ala. Nii need kolm esimest ebaküpressi sinna istutatud sai. Kõik kes külla tulevad ja külakosti soovivad tuua, siis teadke, kõik toredad puud ja põõsad on teretulnud!

Kui nüüd seda vaadet vaadata, siis varem oli siin ka tegu sellise võssa ja muidu “metsa” kasvanud kohaga. See pildil vasakul nurgas paistev õunapuu vähemalt välja ei paistnud varem . Aga see on juba vana ja varem kirjutatud teema.

Mis siis veel. Oma head naabrid-sõbrad sai  ära nähtud ja üle vaadatud. Sõber Tolik oli ikka oma endises headuses, tema huumor ja naljad on omaette klass. Tore ka see, et Tolik jäi jälle paikseks, on vähemalt alati kui lähed, keegi kes ees ootab.

Varakevadel tegi naabrite perepoeg Marko mind kadedaks. Rääkis, kuidas ta leidis suure hirve sarve ja soovitas mul ka otsima minna. Tolik näitas nüüd seda sarve, oli ikka uhke küll. Ja ma ei oleks uskunud, et see nii raske on! Peab ikka tugev kael olema, et veel kahte sellist sarve pea peal kanda. Viimasel õhtul, kui suured tööd läbi olid, mõtlesime siis Taneliga, et lähme jalutame metsas. Käisime ja käisime, ükshetk Tanel hüüab – “Leidsin!” Ma nagu ei reageerinudki, et noh, hea nali küll. Isegi mitte hea aga loll. Aga tegelt lediski. Lebas teine kenasti otse pabulate otsas. Kas ei ole natuke ebareaalne,e t lähed justkui metsa “sarve otsima” ja sa lihtsalt leiadki ta kohe?

Taneli vanaisa, vana jahimees ise, ütles, et hirvel kasvavad sarved täitsa sünkroonselt. Taneli leitud osutus aga natuke väiksemaks kui naabrite oma. Niiet 2 sarve peab seal veel kindlasti kusagil olema. Hetkel jääb siis aga üks mu kodu kaunistama.

Koolis õpetati, et jutul peab olema algus ja lõpp, mida siis lõpetuseks öelda?! Kiire nädal pealinnas ja läheb Mardil külvi hooaeg lahti. Teie aga olge ikka rõõmsad ja positiivset, et jaguks armastust endile ja teistele! (Siis) tuleb kena suvi!