Siis kui ise Tallinnas olen, tulevad Mardilt hääd uudised.

Eelmise ja eelmiste juttude jätkuks, mu 2 viimast saart paargu tagant on läinud!

Ei hakka seekord upsakat ja ninatarka saksa prouat lahkama. Taustauuring jooksis nüüd mulle iseenesest kätte. Tädi on Valgamaal elanud 19 aastat. Pidigi teine teiste suhtes kriitiline olema ja kibestumine pidi läbi lööma. Kasvatab ja päästab vanaaegset Tori tõugu hobuseid, mida pole kunagi olemas olnudki.

Aga jah, tema pettumuseks sii,s need kaks viimast võsa jäänukit mulle kenal suvepäeval enam päiksevarju ei paku.Loe edasi Südant soendavad uudised.

Oli au. Oli au olla oktoobrikuu lõpus viis päeva Mardil. Oli au kogeda head.

Alustaks sellest, et saabumine reedel oli imeline. Väljas oli päike, väljas oli soe. Ja nagu mul kombeks, alati saabudes avada vahuvein, tervitada ja au anda oma talule, istusin kuni pimedani maja ees, katuse räästa all, mõnulesin nagu kiisu päikese käes. Ja veel ei olnud põhjust kiruda, et miks pagan seda kella oli vaja keerata ja tund varem pimedaks peab minema.

Ja Mardi oli päiksesäras imeline!

Loe edasi Teatepulk uuele peremehele.