Nüüd kus kevad ammu käes, nii kuude nimede, kui astroloogiliselt ja nüüd ka nagu ilma järgi kah, vaatan ma ajas tagasi ja saan öelda, et minul oli õnn kevadet külastada juba veebruaris.

Sellega on selline huvitav lugu, et istud Tallinnas bussile, sõidad, jõuad saarde, Kuressaares otse tööle, Mardile jõuad pimedas, järgmine päev hakkad toimetama ja nagu ei oska tähelepanu pööratagi. Päike paistab, linnud laulavad, naaber talus peenrad lumikellukesi umbselt täis…. Toimetad…. noh, kui aega just väga palju ei ole, võtad reaalselt, mida teha oleks vaja ja tehtud jõuab. Lõikan õunapuid. No ja lõikan enda omi ja kui endal väheks jääb, ronid naabri aeda lõikama. Tegelt sai armsale naabrinaisele Irjale lubatud, et ulatan oma abistava käe ja hea südame ja lähen teen tal ka õunapuud korda. Nendest natuke hiljem. Aga kui oled tubli, tahad ju ikka et keegi….. paned pildi tehtust facebooki, lootes, et kiidetakse kena õunapuud või tublit Ivarit aga ei, küsitakse – “Kus lumi on?” Et mismõttes nagu?! Miks peab lumi olema?! Ah et teil on hanged ja…. no ja kui otsaga paari päeva pärast Tallinna jõuad, tabab reaalsus ja masendus. Hanged ja külm! Ja mida ja miks ma siia otsima tulin?! Kes otsib see leiab….. ma ei tea kas otsin või leidsin aga ehk siiski?

Nüüd on mul endal ka nende õunapuudega natuke sassis, et millal mida. Vist sai alustatud juba jaanuaris… Igatahes tänaseks päevaks on kõik lõigatud.

Iga puu pildiga eraldi ma teid vaevama ei hakka. Lähme vaatame parem naabri aeda. Ma ei tea, kas ma ei osanud ise Mardil alguses kõike pildistada, et meenutada, kuidas oli alguses või ei olnud vist päris oma aparaati ka veel. Nüüd aga saan esitleda vähemalt naabriaias “ennem ja pärast” ja kunagi siis veel ehk “kuidas nüüd on”, nii nagu Mardil juba praegu on. Ajaga on puud võtnud ju täitsa ilmet ?!

Aga siis naabriaeda.

Siin vist pikka juttu pole vaja, nähtu räägib enda eest. Nii palju oma kaisteks pean ütlema, et jah, ühe puu pidin nö. sandistama, sest muud võimalust lihtsalt ei olnud. Aga küll temast ka asja saab! Mardil on saanud. Aastad lähevad ju kiirelt, nii et väga kaua ootama ei peagi.

Tagasi Mardile. Natuke pidi jõu ja ilu numbreid, tsirkust üksi tegema. Üks õunapuu, kes on valinud endale saatuseks olla hoovi ilu, vajas eri lähenemist. Aastaid olen teda seal kujundanud. Nüüd pidasin endaga aru, et ju ta tahab ilutseda ka siis, kui ma aastate pärast enam nii heas vormis ei ole, et kõrgustes spagaadis kõlkuda suudan, tuleb midagi ettevõtta. Ega praegugi seal üleval spagaadis temast jagu ei saanud, mõtlesin siis mooduseid, kuidas allpool kõlkuda ja et ehk saab temast ikka jagu.

Talupoja mõistus ja hetke võimalused vedasid alt. Ei saanud jagu. Tänaseks päevaks, õigemini siis märtsis, sai asi tehtud. Nimelt otsustasin, et ega teenistus ei ole vaid selleks, et arveid maksta ja kasse toita, võib ja tuleb endale ka midagi lubada. Nii sai päeva teenistuse eest ostetud teleskoop oksakäärid ja oksasaag, mille sai siduda pika toika külge ja saigi asi tehtud.

Peale õunapuid jäi veebruarisse veel üks väga tore asi. Sõbrapäev. Oleks ma Tallinnas istunud, oleksin vist pidanud leppima selle üleüldise hullusega, kus kõik jagavad kõigile facebookis südameid, kus kõik kõiki armastavad aga minul käisid külas sõbrad! Üks tüdruk tuli koogiga ja teine kingiga. Ma armastan teid ka! Oli kena päev!

 

Muidugi sai Kase vanagagi eelnev õhtu tähistatud. Olgu mainitud, järgnev pilt on lavastus!

Kui kellegil jäi kahtlust, et kas ikka veebruaris saab kevad olla, siis kolm tõestust.

Hästi hästi, on lai räästas ja päike paistab aga kui juba päike paistab, siis seal laia räästa all, lävepakul istudes ongi täpselt nii soe, et tekib tunne, et teeks neile ühe selfie, kes arvavad, et mul peaks olema lumi ja ei mingit kevade nautimist.

No ja kui te ikka mind ei usu, et ma kevadel külas käisin, uskuge sipelgaid!

Ma ei ole just suur organiseerija ja abi norija aga nüüd on mul talgute kogemus käes. Vanasti käisid külas tööd ja tegemised ikka nii, et üks ühel abiks ja vastupidi, või kogu küla rahvas esimese juures alustas ja viimase juures lõpetas ja kogu asja lõpetas suur küla pidu. Tänapäeval vaatab enamasti igaüks ise, kuidas hakkama saab ja ega vist tahetagi, et teine ka saab…. Seda suurem on rõõm, et on kõrval külas sõpru ja kaugemalgi, kes appi tulevad. Ehk siis Paastukuu 12-ndal päeval toimusid Mardi talu metsatalgud. Olen südamest tänulik Tanelile, Marjele, Andrale ja Joonasele, Ritale ja Urmasele! Päev ja ilm olid imelised, tööd sai tehtud tublisti! Sammuke jälle unistuste ja sihtide poole, andes lootust, et üheks päevaks saab kõigest asja. Ja kuus tegijat on ikka tublisti rohkem, kui üks. Võis siis kaks. Õhtul said kõik rohkemgi, kui pits või kaks.

 

Järgmine päev sain maja tagust koristada, puid lappida, terve päeva. Kui ma olen puid teinud, siis püüan ikka lõkkes nii palju ära põletada, kui annab, siis saarlane teab, et puud ei ole raisata ja kütteks tehakse kõik mis annab. Nii ma siis terve päeva seda “kõike mis annab” kokku lappisin. Vähemalt maja otsa sain korda ja kena riida pealekauba.

Soov oligi saada maja tagant maha veel viimased kaks saart, lauda juurest saada puhtaks siht, kust õhtu päike hoovi tuleb ja maja taga “metsakest” võsast puhtaks saada. Võsa on muidugi enamasti puu mõõtu seal.

Ei ole põhjust kurta, varsti võib vanale suitsusauna ahjule seinad ümber jälle teha?! Oleks sauna mure ka murtud. Ahi peaks ju aus olema, peale väikest taastamist! Parimad saunad on ikka need vanad suitsusaunad.

No ja lauda külg, kust õhtu päike tuleb, ei ole põhjust kurta, tuleb see aasta kindlasti rohkem!

Iga näitleja, laulja, tantsija oleks laval kuni surmani. Rahvusooperi suveprojekt on “Viiuldaja Katusel”. Seda ma vist Tallinna otsima tulingi. Ma olen alati uskunud, Estonia laval olles, et see ei ole mu viimane etendus. Nüüd ongi õnn ja rõõm olla taas oma koduteatri laval. Laval koos Helgi Salloga! See väärtus on kallim kui kuld!

Kuld aga tuleb millegi arvelt. Ega mul väga head ettekujutust ei ole, kuidas ma oksalaga koristaud saan, kuidas põllumaa kaevatud, kuidas muru niidetud, kuidas…. Mai on lavastamise kuu, juuni etendused…. Aga olen ju see naiivne, kes usub, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Proovi ka! Kena naiivsust!