Küll võib olla raske, kui sul on üks süda ja seda tuleb mitme asja vahel jagada. Enamus mu elust on mu süda kuulunud Estonia teatrile. Nagu oletada võite, oleks iga artist laval surmani. Mõnel on see õnnestunud, tantsijatel on see muidugi üsna keeruline. Olen minagi sellises vanuses, kus ametlikult pensionäriks peetakse. Aga kui juba kutsuti, kaalusin ja kaalusin, otsustasin osaleda Rahvusooperi suveprojektis “Viiuldaja Katusel”. Mai möödub proovide tähe all, etendused juunis ja augustis.
Õnneks on mul suur süda ja Mardi ei ole unustatud!