Jah just, kui ma 9. august Mardilt lahkusin Tallinna, ees ootamas “Viiuldaja Katusel” etendused, teadsin, et minu jaoks on september käes, teadsin, et minu jaoks on sügis käes. Nii oli. Ja nüüd ju täiesti on kah. Etendused läksid imekiirelt! Ja kuigi suve eelviimasel päeval istusin pool ööd oma uksepakul ja nautisin uskumatult sooja ööd ja kuidagi ei suutnud uskuda, kas tõesti on võimalik, et kui tõusen, on hoopis teine ilm. Nii oli. Ja nüüd on oktoober ja jällegi olen istunud sel samal uksepakul, nautinud ja imestanud. Ja nüüd kuu hiljem on mu lilleampel ikka sama kaunis! Ja ta on “teeninud” mind juba Volbriööst saati! Ja nüüd veel kaunim, kui eal varem!
