Minu 1000 krooni hakkas õitsema! Eelmine suvi sai ikka naljatatud, kui keegi üle hoovi läks, et ” ettevaatust, mul on siin 1000 krooni!”. Kui juunis maale läksin, rõõmustas ta mind kohe ühe nupuga ja nüüd lahkudes, iga päev aina enam lõi ta oma ilusa õie valla. Aga kui neid õisi on kunagi 20?!

Eks selle nädala märksõnadeks ole eelkõige muidugi Jaanipäev, peod ja muidugi nädal oli Saale nädal.Loe edasi Jaaninädal ja natuke peale.

Egas siin pikka juttu ei olegi. Pildid räägivad endi eest.

Laupäeval sadas vihma, võtsime lõpuks selle töö ette. Unistanud olin sellest ammu. Ettevalmistus oli ka tehtud, poest lubjakrohv ostetud. Suure töö tegime Taneliga ära ja kuna teadisn, et Saalele meeldib “mäkerdada”, siis viimane tegu sai tehtud koos temaga. Ja siin ta on.

Loe edasi Reheahju sein köögis.

Saarlane ütleb ikka- “Täitsa kena!”  Hellel on kombeks öelda- “Täitsa normaalne!”  Mulle see väljend kuidagi ei sobi, küsin ikka, et mis on normaalne, mis on normaalsuse põõdupuu. Kuna see nädal Helle Mardil oli ja mul abiks toimetustel, siis teeme nii, et võtame nädala kokku- täitsa normaalne.Loe edasi Täitsa normaalne!

Nädal sai Mardil täis. Ütleme, et üsna tulemuslik. Nagu naabrimees ütles, hea kodune tunne jälle. Ma sain nädal rohida, vahelduseks natuke niita, Tanel niitis ja vahelduseks natuke rohis.

See aeg, kui mind siin ei olnud, käis naabrimees iga hommik kasvuhoone ust ja akent avamas, õhtul sulgemas. Kastmas. Ja kui minu vesi vannides otsa sai, tõi enda juurest ämbritega lisa. Suured tänud talle! Tänu täheks tegime ka esimesel päeval väikese napsu õhtu, mis sai küll sujuvalt uue põhjuse, auto liigud.Loe edasi Heina ja peenra tegu. Oodatud pildid! 🙂

Pea nädal on Mardil oldud, mis tehtud, sellest ma täna ei kirjuta, järgmine kord. Sest näljased janunevad piltide järgi aga mul ei ole veel mahti olnud, mööda hoovi ringi joosta, fotoaparaat käes.

Täna sadas vihma. Õnneks. Sest ammu unistasin, et saaks rehetuba koristada. Ja peab ütlema, et vahelduseks eelnevatele päevadele, oli tänane päev väga mõnus. Teistmoodi mõnus.Loe edasi Arheoloogi vaimustusega.

Kahtlemata on Eesti rahvariided kõik ilusad. Kas te olete aga mõelnud või lausa teate, miks on Muhu rahvariided nii ilusad ja rõõmsa värvilised? Miks meil on Muhu tikand? Tikiti ju ometigi igalpool aga miks ma ei tea midagi näiteks Järva-Jaani, Mulgi, Türi jne tikandist?

Talvel uurisin ja suhtlesin Muhu tikkijatega. Aga oh seda hinda! Mõtlesin küll, et õde aasta või rohkem, ikka “ohib”, osta auto, Ivar aga ostab taimi. Et mida mulle siis vaja on, kas Muhu vaipa või autot?! Nüüdseks on auto olemas ja nüüd on ka vaip olemas. Ja taimi ostan ka edasi.

Ma ei näe ühtegi põhjust ja takistust, miks ei võiks olla Saaremaa talus naabersaare ilus käsitöö. Kurdsin talvel oma muret sõber Hedvigule. Tema ütles, kas tead, Malle pidi tikkima. Sai Mallega räägitud, varem ta Muhu tikandit teinud ei olnud aga lubas asja käsile võtta. Ja nüüd mul on oma Muhu vaip ja padjad ka!

Loe edasi Minu Muhu kamber.

Tere! Ma olen kodus. Oma saare kodus. Ja lausa kohe pikaks. Ma ei ole vaid Mardi peremees vaid ka aja peremees. Esimest korda nii pikaks ajaks. Saab kõik võtta, teha rahulikult, ilma, et oleks kiire. Aga aeg läheb paratamtult kiirelt ja esimene päev ongi õhtas.

Masendav. Täna oli tunne, et ma olen oma talus ja kõik hakkab otsast peale, et ma olen ajas neli aastat tagasi. See hein mis siin vahepeal kasvanud on… jube. Eemal sai olude ja tööde sunnil oldud pea kuu. Aga mis siin ikka, Taneliga vaheldumisi trimmerdame. See masenduse tunne ei tule sellest, et oleksin laisk ja ei viitsiks tööd teha, vaid just see, et meenub esimene aasta, kus kõik oli rohtu ja võssa kasvanud. Nüüd muidugi ei ole võsa jaa rohu seest leiab lillepeenraid ja põõsaid…Loe edasi Tere, ma elan siin. Ajas tagasi.

Sina puhkad, tema puhkab, nemad puhkavad. Kogemustest õpitakse, kaks suve tegid mind nii palju targemaks, et ei ole mõtet “püüda olla kogu aeg olemas”. Nii puhkan ka mina.

Aga kui tuled saarele, tule külla ja kui massaaži soovid, teeme ära. Leiame ilusa koha, paneme teki maha ja…

Oleks kena? Teema hinna ka kena ja Saaremaiselt mönusa. 250.-

Nii et juunis olen saadaval saarel, juuli algul aga juba massaažitoas ja edasi….. vaatame kohvi paksu pealt. 🙂

Vabandan, kes te kõik nüüd ärritute, kes te janulete päikest ja sooja, eks seda sama vajan minagi aga hetkel mõtlen nagu põllumees. Sai seemned maha, nüüd oleks tore, kui kõik kasvama läheks. Pealegi linnas tööd teha võin vabalt ka vihmaga.

See käik Mardile oligi eesmärgiga, saada põllumaa valmis ja seeme idanema. Meenutuseks pilt eelmisest kevadest ja siis põllumaast, mis täna maha jäi. Siis jätkan jutuga.Loe edasi Paluks vihma! Stabiilne tava, ehk toob ikka õnne?!

Plaan lihtne. Pühapäeval saarele. Bussiga. Hellega. Aga vist natuke vale päev sattus. Õhtul kodus, mobiil teeb piiks piiks, panen laadima, tehtud. Mingi aja pärast vaatan, no ei ….. Viin telefoni koos juhtmega köögi, ei ikka. “Armas”. Mu väike, tore, armas Unake on juhtme läbi närinud. Paanika. „Meeleheitel koduperenaised“. Keset ööd kõne Hellele-“Mul aku tühi, pläplä jne, suunan mobla kodutelefonile, helista mulle hommikul!“Loe edasi Läbi raskuste tähtede poole. Aitäh armas tundmatu!