Ühe talu lugu ja elu. Vana rehimaja, põlised koduloomad. Kihnu maalammas, Eesti maalammas, Eesti maakana
Väike meenutus ja võrdlus, mis vahepeal tehtud ja selle korra töödega näeb välja nii nagu ta näeb. Aga kõigest lähemalt.
Kui üle Eesti oli suur talgu päev ja mõnel pool lausa päevad ja nädal, siis ega Mardilgi käed rüppes ei istutud. Nii et, tegime meiegi ära!Loe edasi Tegime ära!
Blogi lugejad teavad, et mul oli kaks aastat uhke tomatikasvandus maja ees laia räästa all. Vaatepilt oli omapärane ja eriline, pani imestama nii mõnegi. Tomateid sai ka, ainult selle vahega, et ega nad sügiseks ikka ära ei küpsenud. Enamus. Esimene aasta püüdsin neid järelküpsetada kastis ajalehtede vahel, eelmine aasta olin juba targem, hapendasin neid sisse ja keetsin moosi. Minu rohelise tomati moos kogus üllatust ja kiitust, hapendatud tomatidki maitsesid hästi.
Nii võtsingi sügisel vastu otsuse, et tomati koht ei ole maja ees. Sinna tuleb ilus lillepeenar, olemasoleva pisikese asemel , mis tomatite ees oli. Kui kasvuhoonet ei tule, jäävad tomatid ka vahele.Loe edasi Esimene oma kasvuhoone.
Küll ma ootasin seda päeva, et jälle Mardile saada ja kuna olen suht ise oma peremees, siis oodata oli kohe tervet kümmet päeva. Võiduka lõpuni, volbriööni ja vanuse muutumiseni, mis ütleb, et kui oleksin „baleriin“, siis on aeg hakata nooreks pensionäriks.
Planeeritud sai tulekut pikalt ette, olemise lõpp oli kindlalt paigas, algus olenes… Ja kuna nüüd tullakse kasvuhoonet tegema, siis….Loe edasi Kümme päeva tantsu ja massaažita. Läbi raskuste kohal.
Hoiatus! Antud postitus võib sisaldada materjali, mis ei ole soovitatav nõrganärvilitsele.
Et siis jah, ei talve, ei talgusi. Käes on suur kevad. Kui eelmine kord lumi taganes iga päevaga silmnähtavalt, siis nüüd läks muru silmnähtavalt aina rohelisemaks. Tulbid ja nartsissid olid 5 cm pikkused, õitsesid lumi- ja märstikellukesed, krookused.
Ja kevadet kaemas. Tallinnas olles tekib tõesti kartus, et jaanituld teeme vist lumehanges, siis Mardil taganes lumi igapäevaga silmnähtavalt.
Tulbid ja muud taimed sirutavad end mullast välja. Lendavad kured ja haned. Nähtud sai vihmaussi ja muidu ussikest, konna, mingit putukast lendamas maja ees… kevad on käes ja vägagi.
Istutus hooaeg on ka alanud ja avatud. Sai üks õhtu Kuressaares Selveris käidud, silma jäi kuldse tooniga iirise juurikas. Kui peenral teised iirised rohelisi lehekesi välja ajavad, ei näe ma takistust, miks ma ei oleks võinud ka seda uut mulda pista. Seda enam, et maa on ju täiesti pehme juba.Loe edasi Kevadet nuusutamas.
Saaremaal toimusid 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi algul maaregulatsioonitööd,
mille tulemusena seni kuni mitmesajast eraldi asetsevast tükist koosnenud mõisade maad
ühendati. Senise 20 257 maatüki asemel, mis eramõisadele kuulusid, tekkis töö
tulemusena vaid 173 eraldiseisvat maatükki. See aga tähendab, et üks talu võis olla kord
ühe, teinekord teise mõisa all ning nende leidmine hingeloenditest on raskendatud.Loe edasi Mardi talu kohalooline uurimus. Eesti Isikoloo Keskus.
Mis oleks veel parem päev külastada Mardit, kui seda on uue tiigriaasta algus ja sõbrapäev. Tiigri aasta sai vastu võetud väärikalt. Nagu mul viimasel ajal kombeks öelda on – „täna mängin Anu Saagimit“. See tähendab siis, et uus aasta sai väärikalt vastuvõetud shampusega. Ja loomulikult oli meie toidu valik palju parem kui Anu Saagimil. Lisaks šokolaadile ja juustule, idamaa uuele aastale kohaselt, lammas Tai moodi. Ja kui juba väga idamaatamiseks läks, siis kordamööda lamasime ka India nõelamadratsil.
Mis sobiks valge tiigri tervitamiseks paremini, kui puutumata, puhas, meeletus koguses valge lumi. Ja seda oli tõesti meeletult. Nii palju meeletult, et kui ennem mõtlesin, et mida te kõik virisete, et lumest on juba siiber, siis nüüd on mul ka selle kogus ületatud. Tahan kevadet! Aitab neist hangedest!Loe edasi Head Uut Aastat Sõbrad!
Talu saamis lugudes kindlasti kirjutasin eelmiste elanike keerulisest ja raskest elust. Minu asi ei ole nende üle kohut mõista, tegudest ja võlgadest rääkida.
Kuid ühest asjast siiski. Nimelt kui asi oli nii kaugel, et lõpuks oli aeg lõplik ostu-müügi leping sõlmida, tuli välja, et Mardil oli pant peal. Intress muudkui tiksus. Minu jurist uuris välja, et nende Karja korter võetakseks võlgade katteks käest. “Ivar, ära jama, maksa ise see pant ära, muidu jääda sa ka talust ilma!” – ütles ta mulle. Nii sai tehtud. Ostu-müügi tehingu päeval sõlmisin Annega veel ühe lepingu, laenulepingu. Ütleme nii, et summa ei ole väga suur aga mitte ka väga väike. Teades inimeste olukorda, andsin terve suve veel aega, kuumakse jätsime notariga piisavalt väikseks, et igakuine tagasimakse summa ei oleks väga ülekäiv. 02.09.2008 pidi olema esimene tagasimakse päev. Saatsin Annele smsi, et seda meeldetuletada. Vastuseks sain- “Tere! Ma alles hakkasin tööle. Mul läheb palgast see summa maha korteri maksuks, mis pidin Teile maksma ja pealegi on minu palgapäev 10-ndal.”Loe edasi Võlg on võõra oma.
See ei ole enam kellegile uudis, et see aasta on meil imeline talv aga ikka paneb see meid imestama, rõõmustama ja korrutama, rääkides kui ilus ja palju lund on ja… Nii sain ka mina kogedaimelist talvist jõulunädalat Mardil. Ja samuti pean seda nüüd mina ka korrutama – kui imeline ja ilus see oli!
