Kunagi kui Toomase ja Gerdaga Saaremaal käisin, üks esimestest kordatest, võib öelda, et armusin Saaremaasse. Mis on minu jaoks Saaremaa? Meri niikuinii aga veel kolm sõna-asja. Lambad, kadakad ja kiviaiad. Sellest ajast vist ongi, peaaegu et lemmikloom lammas ja lemmikpuu kadakas. Eriti kustumatu mulje jättis, kui käisime Toomase vanaema vanas talukohas, käime metsa all ja Toomas näitab, näe, siin olid vanasti koplid. Mida??!!! Keset metsa kiviaiad?! Võimas! Natuke aga kurb ka, et asjadel käestlastakse minna.

Ja mida ma tundsin, kui esimest korda Mardile läksin?! Esimene koht kuhu mu jalg astus oli….

Kas ei ole võimas ja lummav?!Loe edasi Kiviaiad, rehealuse müür.

Selline oli kaev maja ees augustis 2007. Mina käisin ja pumpasin aga vett ja mõtlesin, et nii ongi, puurkaev, läheb toru maasse ja………. kuni ühel toredal päeval, raks ja vajub mu jalg läbi laua.

Õhtul oli väike peoke, öö möödus seltsis segaselt, hommikul peakesed natsa uimased ja siis ütleb Kati -“nii, teeme kaevu” Ja tegime. Ütleme Kati kiituseks, et enamasti tema tegi. Mina olin selline väike abijõud.Loe edasi Kaevu ja kemmergu saamislugu. Uskumatu naine Kati. Muutused ajaga.

Kuna aega natuke mööda läinud esimestest päevadest Mardil, siis ega enam kõike sündmusi ja tegusi kronoloogiliselt ei mäleta. Üks mis aga kindel, et kohe esmalt koristasime maja sellest õudusest puhtaks. Saale ja Tanel kiskusid need jubedad tapeedid seintelt maha, mina üritasin läbi naadi ja ohakate ja muu rohu trimmeriga rajada teed heinamaale, kuhu teha lõke, kus prahti põletada. Ja mida põletada, seda jätkus. Jätkus ka seda, mida tulle panna ei saa ja mis ootab ära vedamist. Mis aga selle kogu laga ja sodi juures kõige hämmastavam – joodi pudel tühjaks, visati lähimasse põõsasse, söödi konserv tühjaks, sama lugu. Ja nii oli ja kahjuks leidub veelgi neid pudeleid ja konserve ja kõike muud, igal võimalikul pool.

Nüüd aga fotode juurde, eks need räägi asjast kõige paremini.Loe edasi Esimesed talgud. 🙂

Sõpadega on mul vedanud. Mida ma ilma teieta küll teeks??!! 🙂

Esmalt suured tänud Tanelile, ilma kelleta poleks ma saanud mööda Eestit ringi sõita ja talu otsida , poleks ka Mardile ehk kohale jõudnud. Ilma kelle abita poleks pooled asjad Mardil nii kaugel nagu nad on.Loe edasi Tänud kallitele sõpradele ja muidu headele inimestele.

“Naabreid” on mul seal palju. Sügisesed hiired esiteks. Hiired, kelle eest ma esimesel sügisel hoiduda ei osanudki ja kes suvatsesid piisavalt palju pahandust seal teha. See sügis oli seal üks ülbik, kes meie kõigi nähes käis koera toidu kallal. Tanelil möödus pool õhtut hiirejahiga, et teda kinni püüda. Küll luurasime rehe all teda ja siis õues maja ees, aga võta näpust, kavaldas meid üle teine. Muidugi sain ma mõned korrad kiljuda, näiteks kui läksin kapist nõusi võtma ja ootamatult hiir pea-aegu üle näppude jooksis. Nüüd detsembris aga sain täieliku pettumuse osaliseks. Ostsin lõksud kaasa, seadsin ahvatleva juustuga üles ja no ei midagi!!! Ju siis olin liiga hoolas ja tegin seltsimeestele elu ebahuvitavaks üksi seal võimutsedes.Loe edasi Minu naabrid.

Siia paneks veel teise pealkirja – Iga (õige) asi tuleb õigel ajal.

Räägiks natuke lähemalt sellest, kuidas Mardini jõudsin. Kui mõni asi hakkab painama, painab ja painab, siis ei jäägi muud üle kui see teoks teha. Nii mul selle taluga siis oli. Töötasin laevas, suht palju oli vaba aega, istusin netis ja kammisin läbi müügikuulutusi. Kõik vähegi sobilikud printisin välja ja pärast sorteerisin neid.Loe edasi Ühe õnnetus on teise õnn!

Eeskamber

Tagakamber

Köök

Rehealune

Tundub ju üsna nukker ja masendav. Kuidas sai küll ühe sellise auväärse majaga niimoodi…..

See vaatepilt sai aga kohe hävitatud. 🙂

Nagu näha, tundub selline üsna tavaline vana talu, mis lihtsalt unarusse jäetud, lastud rohtu ja võssa kasvada. Miski minus aga tundis ära ja ütles – jah, see ongi see, see ongi see õige, mida ma vajan! Selle võsa ja rohu vahelt ma nägin selle talu ilu ja suursugusust.

Aga mis ootas mind majas sees ees.

K. Tihase “Eesti talurahvaarihtektuur”

Põhiliseks talurahvaelamuks Eestis oli rehielamu, mida kasutati ka viljakuivatamiseks ja-peksmiseks. Seda hoonet kasutati ka laudana ning Kesk ja Lääne-Eestis saunana.

Feodalisimiajastu lõpul, so XIX saj. keskel, oli rehielamu areng jõudnud tasemele, kus ta põhiliselt koosnes kolmest osast: rehetoast, rehealusest ja kambrist.

XIX sajandi matrejalide põhjal võib Eetsis jagada rehielamute põhitüüpide osas kolme ossa: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne -Eesti koos saartega.Loe edasi Mardi talu