No oli see vast puhkus! Kenalt terve aasta! Umbes täpselt aasta tagasi tahtsin sel ajal, nagu täna, kirjutada. Aeg aga lendas ja lendas nii, et kui uuesti tahtsin kirjutada, oli kevad ja siis oli suvi ja siis sügis ja siis sai aasta läbi ja siis…. Aeg lendas nii, et ma ei jõudnud, juba teist aastat järjest, kiviaedagi lappida. Kui suvi märkamatult läbi sai, ütles üks teadja, praegu pidigi olema selline aeg, et aeg on kokkusurutud. Kosmoses siis vist?! Ja kui sügis hakkas ja käes oli november, mõtlesin, et no mis asja! Suvega kõrvutades, just nagu hakkas…. kõrvutades oleks sügisel november, nagu suvel august, ja läbi ta saigi. Sügis veel kiiremini kui suvi. Alles oli aastavahetus ja nüüd oleme otsapidi juba kevades…. peaaegu.
Aasta tagasi tahtsingi kirjutada, et pidevalt käis sotisaalmeedias üks suur hala. Kes igatses lund, kes igatses kevadet, keegi millegiga rahul ei olnud. Mälu järgi oli veebruaris selline mõnus ilm. Parajalt külma, lund segamas ei olnud, sai igasugu tegemisi mõnuga teha. Nii tahtsin öelda, elage tänases päevas, nautige seda mis on, mitte ärge igatsege ja ajage taga kogu aeg seda, mida ei ole. Aga täna ei tohiks ju keegi viriseda ja halada! On talv. On külma, on lund, on päikest…. Autoga sõites on tunne, et sõidaks ja sõidaks ja kuhugi kohale jõuda ei tahaks. Lihtsalt nii imekena on! Ja mis muust veel rääkida! Tublimad ei sõida ja naudi ju autoga, vaid käivad jala, veel tublimad panevad suusad alla. Ja minusugustel jagub tegevust ja nautimist muud moodigi.
Loe edasi Puhkus läbi. Aastaaruanne.
