Öeldakse ja nii ka on, et iga asi omal õigel ajal. Miks see õige aeg suvest kirjutada just nüüd on, ei tea ma. On aga, nagu on.
Puhka Eestis!
Suvel jagasin teile imevahvat videot Mardi talust, mille tegi Allan Tark Rootsimaalt.
EAS-i tellimusel on valminud rida klippe, mis on Eesti turismi tutvustavad ja suunatud välisturistidele.
Klippide autoriks on Caviar Productions.
Nagu aru võisite juba saada, oli filmimist Mardil see suvi rohkem. Ühes klipis on natuke sees siis Mardi talu peremees vett kaevutamas ja köögis külalisi kostitamas. Ja kuna Mardil veel sauna ei ole, siis järgnev sauna episood ja lambad on sõbra, Kase talu juures tehtud.
Katus.
Nüüd on see siis tehtud. Mulle tundub, et ma ise veel ei saa arugi, kui suur ja tähtis asi. Ja ema süda on rahul. Mina aga ostsin lilli, põõsaid ja puid, ema kordas ikka- “Katus, katus, katus”
Teeme väikse meenutuse. Selline see katus siis oli, kui 15 august 2007 Mardile läksin. Täpsustuseks, jutt käib maja põhjapoolsest küljest ja otsast. Lõuna küljele oli jõutud millaski eterniit peale panna.
Taevas tuppa, korsten taevasse.
Suuremad ettevõtmised ei piirdu see suvi vaid paargu ja lipumastiga.
Vahepeal oli olukord, kus võis öelda, taevas tuli tuppa.
Kevadel käis korstnapühkija, tema sõnad olid – “Julge poiss, et siin tuld teed” No nii julge veel olin, et suveni ikka tegin ja siis hakkasid asjad arenema.Loe edasi Taevas tuppa, korsten taevasse.
Kenad teod, kenad tulemused.
Paargut küll imetledes, tahan aga alustada muust. Eestlane olla on uhke ja hea. Eestimaa on koht, mille üle uhkust tunnen ja kus elada soovin. Seni kuni leib laual ja natuke vorsti peal ja püksid jalas, ei vii mind siit minema ühegi väevõimu ega muuga.Loe edasi Kenad teod, kenad tulemused.
Kaks on rohkem kui üks ja kolm veelgi.
No nii, nüüd on pikem paus vahele tulnud. Rohkem kui kuu. Piinlik lugu. Aga eks see ole, saad Tallinna, sada asja ajada ikka venitad ja lükkad edasi ja nüüd kus Mardil kohapeal, arvuti taha saab öösel ja nii see läheb. Jutt siis siia postitamisest.
Lähtun etteantud pealkirjast. Kevadest alates käisin päris regulaarselt Mardil. 5 päeva siin, natuke rohkem Tallinnas. Eks see üksi olemine ja tegemine on nagu on. Uhke ja hea tunne muidugi enda üle, kui midagi ära teed samas…
Juunis tuli minuga kaasa Saaleke. Kuna Saalele tuleb varsti kurg külge, ega siis iga töö peale teda lasta saanudki. Suur abi oli aga tema niitmisest, ma jõudsin samal ajal kõike muud teha. Oleks üksi olnud, oleks pidanudki valima, kas niidan või ei niida või teen muud või ei tee. Ja samas on see ikka päris hea tunne, nokitsed kusagil oma asja, kuuled, näed ja tead, teine nokitseb kusagil siin samas…… rääkimata muidu toredast koos oldud ajast. Üksi “nina nokkida” pole ju ka kõige lõbusam, kuigi, ma oskan üksi päris kenasti hakkama saada. Vaikust ja rahu on ju ka vaja ja samas koosolemist, vahel jälle rohkem.
Saalet jäi meenutma Mardile metshaldja külaskäik.
Kino
Minu hea sõber Stockholmist, Allan Tark, Flynt &Wise Production, tegi Mardi talust video. Suurimad tänud, südamest talle!
Muusika- kandlel mängib Ilmar Hellamaa.
Esilinastus toimus juulikuu kahekümnendal päeval, aastal 2013
Mardi talu ballett
Nunnu
Et uus saaks alguse!
Et ma loo lõpus ei kukuks jälle oma kõigist naabritest jutustama, jagan kohe ühe emotsiooni ära. Kogesin, kuidas Kasel väikesele vasikale süüa anti. Ämbriga piima. Ja ega siis vasikas seda niisama joonud! Selleks tuli peremehel käsi ämbrisse pista, et väike titt saaks näppe imeda ja siis ühtlasi mõnusalt piima juua.No küll oli ikka armas! Mina seda kogeda ei saanud aga seda küll, et nii kui vissule pai tegid, olid hoobilt ka näpud suus. Et kellele tuletab see lapsepõlve meelde, kes on lehma üldse vaid telekast näinud, vat mul läheb ikka hästi! Kõik on reaalselt ja täna!
