Peenardega algas mul uus ajajärk. Kes blogi lugenud vaadanud, teab peenarde tegemistest ja näinud pilte. Meenutuseks, et kui siia tulin, ei olnud siin ühtegi jälge ühestki peenrast. Kui väljaarvata üks tulpide klomp, mis maja ees murust lehed kevadel välja ajas. Seekord teen juttu aiamaa peenardest. Uusi peenraid võib nimetada juba väikeseks põllukeseks.
Meenutuseks, et peenra tegu käis ikka nii, et üks päev ja üks peenar. Selle tegemine heinamaale või söötis maale on üsna kurnav töö. Kusjuures ma ei imesta enam üldse, miks vanad naised taludes täiesti küürus on. Endalgi võtab selja ja kaela ikka päris kangeks ja valusaks. Vähemalt olen endale hea abilise pitsu saanud. Igaksjuhuks selgituseks, et kes ei tea mis on pitsu ja ei arvaks, et mul mõni osav koer peenraid kraabib või veel hullem, või arvab, et ma mõne koera seljas istudes end mugavamalt tunnen, siis pitsu on selline väike pingike, millega käidi lehma lüpsmas, mis oli ahju ees, et oleks mugav tuld teha. Aga vast käidi enne mind juba sellega peenraid tegemas.
Kui rääkisin Aedale, et plaanin maasika peenarde vahelt kaotada muru, palus ta mind, et ma seda ei teeks. Ju ta ei saanud päris hästi mu plaanist aru, võimalik, et ma ei selgitanud ka piisavalt. Nüüd on tegu tehtud ja tulemusega olen rahul.
Kahel päeval oli Helle mulle abiks, kaks päeva pidin ise hakkama saama. Töö käigus sattusin aga hoogu ja kahe maasika peenra vahelt muru kaotamine lõppes sellega, et tuli kaevata veel juurde päris uus peenar ja ühte sai maasikatega ka laugu ja maitsetaimede peenar. Ja nüüd ei jää enam muud üle, kui kõik aiamaa peenrad tuleb sedamoodi teha.
Ja veel, et osa esimesi paanraid on juba likvideeritud, sest hooldatud ja korrastatud maa aina suureneb. Meenutuseks, et see kevad toimus niiöelda läbimurre ka tagaaeda. Eksnäis, mitu aastat läheb, kui ma labidaga kogu maa põllumaaks olen üleskaevanud.
11 kommentaari
Joudu kaeva aga-praegu selleks paras aeg .ega siis vanasti naised peenraid kaevanud-seda tegid ikka mehed (viisakas taluperes ) naistele jai ikka see ulejaanu.Ega seegi kerge olnud.Kui Mardile kolid kull siis Mariga ja 6-e lapsega koik nahka panete mis peenrale istutatud ja hea saak tuleb! JOUDU ! Aga maasikate peenra vahel on muru soovitav seetottu,et kui sajab ei pritsi maasikatele pori ja kui vaga ei tolma.Uuri targematelt -tanapaeval on muidugi paremaid voimalusi.
Midagi võiks märja ilma puhuks jah seal peenarde vahel olla. Mõni paneb põhku, mõni musta maasikakile,mõni saepuru. Mina olen põhku pannud -natuke ka taimede vahele – hoiab peenras niiskust kuumaga ja marjad püsivad puhtad.
Muru jätta pole jälle selles mõttes hea, et rohtu kipub see peenar siis väga kiiresti kasvama.
Just seepärast ma muru ära likvideerisingi. 🙂 Aga alguses kohe, lihtsalt ei jaksa nii suurt maad korraga üles kaevata. Hea et peenradki jõudumööda tehtud sai. Esimesel aastal oli kord nii juhe koos ja jõud otsas, et hernes ja uba läksid potti idanema ja järgmine kord jätkasin kaevamisega jälle.
Kile mul sela kindlasti ei tule, põhk ei ole just halb mõte aga miskipärast tundub mulle see mulla tee vahel puhas ja silmale ilusam vaadata kah.
ja-ja kull peremees teab mis peremees teeb.Edu!
Soovitan: minule ka meeldivad sirged puhtaks rohitud peenrad ja sirge puhas mullariba nende vahel Eriti veel meeldib, kui taimed on ka istutatud noolsirges rivis ja siis eriti-eriti meeldib kogu seda kompotti vaadata pärast vihma kui taimed on pestudrohelised ja muru ilus märgmust :).
Aga see kuramuse umbrohi! Alles on kõik ilus ja must, aga nädal hiljem juba haljendab!
Siis üks tuttav soovitas ulle kahte asja. Esiteks: kaeva enamvähem labida jagu mullakihti peenravahest ära, pane vahesse kas peenravaip (selline kõva kangas, kust umbrohi läbi ei tule, aiapoest saab) või lihtsalt mitmekordselt ajalehte – ajalehe laius sobib hästi peenravaheks. Paar paksu Postimeest otsakuti nt. Ja siis jälle muld peale tagasi ja tambi kinni. Paari rohimiskorraga saab puhtaks see pealmine mullakiht, alt enam juurde ei tule, püsibki puhas. Ajapikku ajaleht kõduneb, aga selleks ajaks on ehk ka umbrohujuured seal all alla andnud? Ja see kõdunemine võtab ikka mitu aastat – mul kolmas läheb, ikka oluliselt lihtsam on nüüd.
Jah, olen mõnel peenra seda nippi isegi kasutanud, kui kiirelt vaja valmis saada ja kaevata ei jaksa ja kividega jamada. Mõni on kõik oma peenrad nii rajanud. Aga on ju ka moodus, e tumbrohtu lihtsalt mürgitada. Ka seda kasutavad päris paljud.
Oioi, oma aias mina mürkidega küll ei tegeleks. See on alati kahjulik ka ümbritsevale haljastusele, ei võta küll hinge seest, aga hästi ka ei mõju.
No jah, kõik võib olla õige. Lihtsalt räägin, et ka selline võimalus olemas. Samas ma ei tea, kui kahjulik ta olla võiks? Olen ise ka arvanud, et….. aga samas kes seda teinud, väidab, et suretab vaid selle ümbrohu, millele selle lased ja juur maas sees kõduneb mullaks.
see on Roundup, millega laialehelised umbrohud saab hävitada. Aga seal peaks siis ikka lausa pintseldama igale umbrohutaimele eraldi mürki, et see mujale ei jõuaks – mina küll ei jaksaks. Ja kui siis juhtub vihma tulema ja see kõik ikkagi maasse imbub, maasikad sealsamas kõrval? Ei tea, mina ka ei tihkaks mürki koduaias kasutada, mujalt toodu puhul nagunii ei tea, mis sellega sisse sööd, olgu siis koduski puhas kraam.
Kah õige!
Julgen küll soovitada umbrohu tõrjeks mürki ja karta pole seal midagi.Vali mürgitamiseks tuulevaikne kuiv ilm ja lase aga käia…kiviaia ääred, hoonete ääred, varemed jne. Ka peenardeks väljavalitud platsidel tasub enne umbrohu tõrjet teha, seejärel vea väärtuslik hobuse sõnnik peale, jäta talveks seisma ja järgmisel kevadel on mureda mullaga umbrohuvaba lapike ootamas. Selle asemel, et seal iga kord kaevamise ja rohimisega oma vähest väärtuskikku aega raisata, saad oma külalistega hoopis puhkustja sealset ilu nautida.
Ei kujuta ettegi, et peaksin oma aia ainult rohimise ja kaevamisega korras hoidma, muuks siis aega ei jääkski…