Vaikus, vaikus, vaikus valitseb siin blogis. Mis mul öelda, piinlik. Natukene vabandades, pool kevadist lugu ammu valmis ja ootas edasikirjutamist…. mõtlesin, et vahelduseks suvekuuma sobiks talvist karskust ja kevadist värskust hästi avaldada aga, sinna ta seisma on jäänud. Ja nüüd on see kuum suvi ka läbi saamas. Kuid ehk vabandan päris välja sellega, et kirjutamiseta ma olnud ei ole?! Üsna üllatusena tuli pakkumine “Meie Maast”, et “kuidas oleks see aasta Vilma asendusega?” Esimene mõte oli küll, et… aga ilmselgelt, oleks ma seekord ära öelnud, ei oleks kolmandat pakkumist tehtud. Ma aga ootan seda kolmandat väga! Nii jagangi teiega, kellele te mu kirjutamine meeldib, oma selle suve lugusi.
Imestan ikka, et internet pakub ju palju rohkem võimalusi, kui paberleht. Et miks “Meie Maa” e-lehel fotosi ei ole?! Annab ju foto tihtilugu nii palju loole juurde! Et teie ilma neist ei jääks, panin siia postitusse loo lingi ja fotod juurde.
Kui eelmine aasta oli tore ja sündis nii mõnigi hea ja väga hea lugu ja tagaside oli hea ja tean, et oodati mu lugusi edasi….. siis see aasta on olnud lihtsalt imeline! Eelkõige see ülipositiivne tagasiside mis ma saanud olen! Endalgi hakkab juba imelik. Hea meelega jagaks neid, et keegi ei arvaks, et ma ennast ise kiidan.(Kui keegi asjaosaline juhtub lugema, võib ju siia kommentaari kirjutada uuesti) Jätan need siiski endale, ju annavad jõudu ja oskust edaspidiseks. Lisaks tõi see kuu palju uusi toredaid tuttavaid aga, ka sõpru. Kuu oli muidugi ka pingeline. Usute või mitte, mõni loo kirjutamine võttis korraliku tööpäeva. Nii uskumatu kui see ka ei ole. Ja seda tegin ju kõike oma massaažitöö kõrvalt ja eks natuke pidi ju Mardil ka tegutsema. Kuigi suuremad plaanid jäid…. Õnneks on sõbrad, kes Mardil aitasid….. aga ju sellest kunagi kirjutan.
Ah jaa, enamus fotod siis ka mu enda omad. Head lugemist!
On põhjus külastada kenasi kohti!
Ehtne turupäev tuleb taas
Pärsama ootab lõõtspillihuvilisi
Mees, kes ei koosta edetabeleid
Välismaalt, kodumaalt, laulupeost…
Leisi taluturg sai oma käsitööpoe
Angla tuulikumäe XI pärimuspäevad
Meie rahvuslik aare – eesti hobune
Käes on lõikuskuu ja viljakoristusaeg
Käes
Leisi mees püüab turul koduaia lillede äri elavdada
Suurem istutusaeg on jälle käes!
Täiendatud 24.10.2019
Augusti viimasel nädalal saan kõne Angla tuulikumäe, Kaali trahtri ja Panga panga omanikult. “Kas sa muinastulede ööle tuled?” Vastan, et ei ole isegi selle peale mõelnud. Edasi räägitakse mulle, kuidas sinna tuleb palju rahvast ja head esinejad on. Taban siis ära, mind tahetakse lugu tegema! Kui seda küsin, saan vastuseks: “Sul tuleb see ju hästi välja.” Kahjuks pidin vastama, et ma enam tööl lehes ei ole. Õnneks mõte liikus kiirelt ja sain lisada, et kui mind just tahab, helistagu toimetusse ja öelgu seda. Läks viis minutit ja sain üsna naljaka kõne maaelu toimetajalt. Aga tulemus oli see, et läksin lugu tegema. Ja kui lubati pool lehekülge, sain terve.
Siis leppisime ka maaelu toimetajaga ka kokku, et kui mul lugu on, ikka saadaks talle. Kui septembri keskel tuli teade, et kihnu maalammas on tunnistatud ohustatud tõuks, oli kohe teada mis teha – lugu! Lugu jäi küll natuke venima. Oli teatri proovide aeg, etendused, massaažitöö, uute lammaste toomine …. ja kuna polnud nagu kohustust, et tähtaeg ootab, siis jäi asi venima. Nüüd aga sai see tehtud ja kui lugu valmis, oli kuidagi mõnus tunne jälle. Peale ilmumist, kui tagasiside ka hea, on tunne veel parem. Nagu oma lapsuke ikkagi.
Ja eks siis näis, kas tuleb see aasta veel mõni lugu…. Aga nüüd siis need kaks sügise oma.
Muinastulede öö, mis iga paadi kiirelt koju juhataks
Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
