Jutt lühike ja konkreetne. Mida teeksite teie, kui saaksite 2 vesiroosi taime?
Aitähe armas Taneli ema Tiina, et ikka hoolitsed, et meil igav ei oleks ja tööd teeksime. Ja muidugi eriti suur aitäh, et tänu Sinule mul nüüd selline kena tiigike on. Ja aitäh oma tublidele abilitsele, Hellele ja Tanelile.
Nagu Tolik ütles,” kena, täitsa kena kohe”. Mulle meeldib ka. Ja juba meeldis see kolmele kiilile, kes täna seal vee kohal tiirutasid. Konnale tegin tiigiga tutvust. Tolik arvas, järgmine kord tervitab meid seal juba konnade koor. “Krooks, krooks!”
Täitsa kena jah, nüüd aga saan taas oma rahakotti kergendada, sest tiik vajab tausta. Kes aru ei saanud, siis tausta all pean silmas põõsaid, puid, mitte, et seina hakkaks ehitama taha.
Tegu ise käis lihtsalt. Labidad kätte ja kaevama. Peab ütlema, et see just kõige lihtsam ei olnud. Sest lõpupoole tuli juba raudkangi ja kirkaka lõhkuda. Kile põhja, kivid ladusime peale ja saigi disainima ja istutama hakata. Asukoha valik oli mul ka kohe teada. Esiteks alustasin sügisel,tulevase sauna nurka, peenra rajamist ja mõte oli niigi sellele ümaramat ja vabamat vormi anda ja suurendada. Ja kuna kunagi on suur tiik plaanitud sauna kõrvale, siis väike veesilm sobib sinna ju ka suurepäraselt. Ja kui sauna otsas on veel terass kus istuda….
Nii kogu see aeg ja energia seekord tiigule läks. Kuigi jutt mõjub, et oli üks käkitegu, paar päeva ja tehtud, siis päris nii ikka ei olnud. Eriti sellise kuuma ilmaga. Aga tehtud ta nelja päevaga siiski sai. Viimasel päeval jäi veel natuke aega üle istutamiseks. Käies vahepeal Järvamaal, vedasin sealt mitu kotti taimi kaasa. Aitäh Tiina ja Ingrid!
Jõudsime viimasel päeval veel rohida. Oh seda “armastatud” rohimist! Aga kena eesmärgi nimel elab selle üle. Isegi need vastikud parmud, kes enam hetkel üldse meeles ei ole. Kui kevadel ütlesin, et selle aasta umbrohi number üks on vaher, siis praegusel hetkel, “tänu” sellele, et olin sunnitud kevadel kauem eemal olema ja võilill sai mõnuga seemendada, siis nüüd on kõik peenrad võilille täis.
Nii kenade suve päevade juurde, lisaks ohtrale higistamisele ja joomisele, käib kindlasti ka ujumine. Nii ka saime meie õhtuti randa. Küll on vesi mõnus ja Saaremaal oli see nii puhas ja selge!
Iga kord, kui kohale jõuan, on esimene asi peenrade ülevaatamine. Roosid õitsesid, kena. Aga juurvilja maa! See emotsioon oli küll – “Wow! Võimas!” Nii et väike eemalolek tuleb kasuks. Ja kasvuhoone! Tomatid kurgid küljes. Kurki sai juba tarbida, linnagi kaasa toodud. Ühe esimestest kurkidest andsin Tolikule, tänuks tubli kastmise eest. Viskasime nalja, et kurk on otsast kibe, kui vähe kasta on saanud, et nüüd saame siis kohe teada, kuidas Tolik kastmas on käinud. Väga kenasti on käinud! Kurk maitses hästi. Järgmine kord läheb siis juba talvevarude tegemiseks.
Ühe korraliku suvepäeva juurdekäib ka grillimine. Õnneks ei ole see veel vastuhakanud. Nii et üks õhtu tegime niiöelda grillipeo. Kutsusin Toliku ka. Ikka tänuks kastmise eest. Aga ka lihtsalt, sest ta on hästi tore. Ja tema naljad! Need jäävad aga meie vahele. Ok, ühe avaldan. Kui oli juttu tiigi rajamisest, viitas ta Helle poole -“No jah, ekskavaator ju kaasas.”
Nüüd aga sooviks ma vihma! Sest nädal ma kasta ei saa ja kaev sai ka kaks korda veest tühjaks. Nii et vihma vajavad taimed ja kaev ja muidugi ka tiik. Ja siis päevitame nädala pärast jälle edasi.