Alustan seekord tänuga. Tänan oma kalleid töökaaslasi Ashtanga Jooga klubist, kes mulle mu väikseks juubeliks kinkisid Hortese kinkekaardi. Minu mureks oli vaid meelejärgne taim väljavalida. Ja nii Mardit kaunistab nüüd uhke Acer platanoides ” Crimson Centry”

Juunikuu algus, puhkused algavad siin ja seal, mis siin muud, kõik oma loomad kaasa ja võib saarele kolida. Mõned käimised tuleb siiski sealt ära teha aga mõnus küll, enamus suvi saan siiski oma maakodus olla.

Aeg läheb kiirelt. Nädal läks nii, et ei saanud arugi. Hakkasin ise pärast mõtlema, et mida ma siin nädal siis tegin, et nagu ikka niitsin, kaevasin… aga ülejäänud aeg?! Õnneks meenus, kasvuhoone tegin korda, rohisin põllumaa. Ausalt, suutsin juba ise ehmatada, et kas tõesti kulus ka nii palju aega logelemise peale.

Lühidalt siis. Kogu põllumaa sai rohitud, taimed arvendatud, mullatud. Kasvuhoone samuti rohitud, turult toodud kurgid istutatud, tomatid seotud. Kirja pannes mõjub, et mis seal ikka, suts ja tehtud aga võta näpust, reaalselt võttis ikka aega.

Põllumaale sai uus peenar juurde kaevatud, põõsasubadele. Esimene päev läks see ikka väga vaevaliselt, eks pea aasta kaevamisele ka vahet olnud. Teine päev aga, kasutades veel kvantteooriat, minnes iga oma raku ja veel väiksema osakesega kogu labida, maa ja tegevuse sisse, läks töö juba päris hea hooga.

Ja see niitmine. Ära tüüdanud see jutt vist juba?! Trimmer katki, õnneks sai enamus kohti niidukiga niita. 2 sammu edasi, 2 tagasi, 4 edasi, 2 tagasi…….. Naabripoiss käis vahepeal maal, säästis mind edasitagasi linna sõitmisest, viis mu trimmeri parandusse. Sain parandusest kätte, nautisin tööd aga mitte kaua. Trimmer jälle ei tööta. Sõidan linna, võetakse trimmer lahti ja sõnad mis öeldi, külasid täpselt nii – sitt lugu. Vot täpselt selline lugu jah, et uus parandus läheb maksma pea pool uue trimmeri hinnast.  Kaalusin ja kaalusin, no ei ole mu töö ja teenistus selline, et ostan aga päevapealt uue. Veel parema ja võimsama. Tegelt käib paranduski hetkel ülejõu. Sest mida sa väljakäid, kui sisse pole midagi tulemus. Ausalt, üsna nukraks ja nutuseks võttis tuju küll. Kuna ma aga ei ole selline inimene, kes naudiks stressi ja süüdistaks kõigis maailmahädades Ansipit…… kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab…Elu on ju tegelt ilus. Ei maksta igatseda seda õnne mida sul pole, vaid nautida seda, mis sul on. Sseekord loll lasin selle trimmeri siiski ära parandada. Ja imestan ise, et kuidas ma veel nii loll olen, et ma ei ole endale vikatit ostnud?! Oleks üks kindel tööriist olemas! Ja nagu mu hea sõber Aet kunagi ütles, et “Ivar vaata, et sa siis kõik tööd teed nagu vanasti”, oleks heinamaad ju õige vikatiga niita küll, mitte tiristada seal mingi trimmeriga, mis mitte millelegi vastu ei pea.

No jaaaa, kõige õigem oleks ikka need lambad. Mmmm, see jutt on ju ka juba täitsa läila?! Õige, pole siin mingi lammaste juttu, nautige parem mu pilti pragustest lammastest.

Või naudiksite siiski paremini sellist pilti?

Jutt võib tüütu ja läila olla, mõttel ja sõnal on aga jõud. Ok, luban, et rohkem ma lammastest ei jahu. Alles siis, kui see lammas tõesti mu heinamaal on. Nii palju vaid, et tänasel päeaval on asi palju konkreetsem ja ma olen neile palju lähedamal, kui kunagi varem.

Ja nii see nädal läkski. Oma Possut ma kordagi ei näinud, küll võõrast kassi, isegi maja alt väljatulemas. Kass tõesti annab Possu end näole koos kassipoegadega?! No tore lugu küll, vanaproua saab emaks soliidses eas. Saab ta see kuu 10 aastaseks.

Ilmast jahumine on ka üsna läila, on nagu on, vaatamata kõigele on suvi täieshoos ja näiteks lilleilu jagub. Nüüd juba ka Mardile. Iga aastaga ikka rohkem ja rohkem!

Juba eelmine kord, tahsin kirjutada, et kui üleeelmine kord kirjutasin hääbuvatest ja hääbunud taludest, siis nüüd on põhjust rõõmu tunda. Meil on küla ühes talus uued inimesed. Ja tore on tõdeda, et väga hakkamist täis. Mais kui käisin, selle ajaga kui lahkusin, oli karjamaal karjus ümber, seekord kui läksin, 3 veist juba sees. Tänaseks päevaks pidid esimesed lambad ka kohal olema. Käib kõva maja renoveerimine ja plaane igasuguseid. Jõudu ja jaksu! Rõõm on minu poolel! Ja uute sõprade üle, oma külas, on ju ainult heameel.

Oma savikausi sain Anglast kätte ja Helle meisterdatud tuhatoosi. Peaks ütlema, et võib tulemusega ju täitsa rahul olla. Eriti kui silmaspidada, et esimest korda sai sellist asja tehtud.

Tundub, et midagi arukat polegi rohkem kirjutada. Õnneks kohe kohe olen jälle Mardile. Eks näis, mis seal ees ootab ja saama hakkab. osad tööd muidugi jälle ju otsast peale. Oska ja naudi vaid!

Nii Sina ka, tunne ja ole rõõmus just täna, siis oled ka homme ja ülehomme! Elu ei ole väärt stressamiseks!